Rahvaliidu aseesimehe Ingvar Tšižikovi sõnul rikuti 3. juulil kokku kutsutud erakorralisel kongressil erakonna põhikirja, mistõttu toona valitud juhtkond ei ole seaduspärane.
Tšižikov: kui Aare tagasi ei astu, läheb asi kohtusse
24. august 2010, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšižikovi sõnul eksiti 3. juulil peetud kongressil erakonna põhikirja 34. paragrahvi. Põhikirja 34. punkt ütleb, et kongressi esindusnorm on üks delegaat kümne ERLi liikme kohta ning suurema esindusnormi võib kehtestada volikogu.
3. juulil toimunud kongressil oli esindusnorm aga üks delegaat kahekümne ERLi liikme kohta. «Volikogul on õigus suurendada mandaatide arvu, aga mitte vähendada. See on aga vähendamine ja järelikult ei olnud kongress legitiimne ja kõik otsused olid seadustühised,» ütles Tšižikov.
«Nemad väitsid, et üks kahekümnele ongi mandaadi suurendamine, aga siis võiks kutsuda kokku üks 9500-le. Tuleb üks inimene kokku ja teeb kongressi ja määrab kõik kohad. Väike poisike saab ka aru, et üks kahekümnele on väiksem kui üks kümnele,» sõnas Tšižikov.
«Selle tõttu ei ole Juhan Aare esimehena praegu legitiimne. Ta on seadusega mitte vastav ja ta peab astuma kõrvale,» ütles Tšižikov.
Seega on Tšižikov ainus korralise kongressi valitud juht ja seega esimehe kohusetäitja korrektselt läbi viidud uue kongressini. Tšižikovi sõnul teda aga juhina ei aktsepteerita.
Tšižikov andis vastava avalduse aukohtule juba kolm nädalat tagasi, kuid pole tänaseni vastust saanud, kas erakonna põhikirja rikuti või mitte.
Kui Aare täna juhatuse koosolekul oma esimeheks valimise ebaseaduslikkust ei tunnista, siis annab Tšižikov asja kohtusse. «Iva ei ole selles, et teistele paha teha, aga asjad peavad olema õiges järjekorras ja seaduslikud.»
Rahvaliidu esimehe Juhan Aare sõnul oli Tšižikovi avaldusele vastamise kohustus Lauri Vitsutil ning vastamise tähtaeg kukub homme. «Ta pole seda teinud ja ilmselt pöördub Tšižikov homme kohtu poole.»
Aare arvates on kõik olnud aga seaduspärane. «Nii palju kui mind on informeeritud, on volikogu kvootide muutmisega käitunud täiesti erakonna põhikirjaga vastavuses ja ma põhimõttelist probleemi ei näe.»
«Sellise hinnangu on andnud ka volikogu esimees ja teised inimesed, kes selle protsessiga seotud on olnud. Olen ka põhikirja neid sätteid lugenud ja minu meelest siin vastuolu ei ole.»
3. juulil Nõo Spordihoones toimunud Rahvaliidu erakorralisel kongressil seati üles kolme esimehe kandidaati: Juhan Aare, Uno Silberg ja Ingvar Tšižikov. Rahvaliidu volikogu esimees Uno Silberg taandas oma kandidatuuri ja palus oma toetajatel hääletada Juhan Aare poolt.
Rahvaliidu esimeheks valiti Juhan Aare 295 häälega, Ingvar Tšižikov sai 11 toetushäält.