Kuu jooksul on Ida prefektuur saanud viis teadet kelmuste kohta, kus kaupa müünud inimesele saadetakse raha edastamise kohta võltsitud maksekorraldus.
Kelmid saadavad müüjatele võltsitud maksekorraldusi
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
19. jaanuar 2015, 15:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudel juhtudel esineb kelm ostjana, kel on soov osta välja valitud väärtuslik ese. Huvitatud ostjana saadetakse kiri müüjale, kellega lepitakse kokku, et pärast rahasumma ülekannet pannakse kaup postiga teele. Hiljem põhjendab kelm raha ülekande hilinemist sellega, et teisest pangast tulevad ülekanded kauem. Ülekande kinnitamiseks saadetakse müüjale maksekorraldus, mis on võltsitud.
«Kui varasemalt on teada juhtumeid, kus ostja maksab kauba eest raha, kuid kaupa kätte ei saa, siis nendel juhtudel on olukord vastupidine. Ostjale saadetakse kaup, kuid müüja pangaarvele raha ei laeku,» räägib Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup. Kruup selgitab, et maksekorralduse saatmisel on lihtne võltsida sinna sobivad andmed, et jätta petlik mulje raha maksmisest.
«Võimaluse korral võiks kauba ostmisel ja müümisel internetipoes või ostu-müügiportaalis kasutada deposiitkontot. Internetikaubanduses puudub klassikaline otsekontakt tehingupartneriga, seega peab olema eriti tähelepanelik, et mitte langeda pettuse ohvriks,» rõhutas Kruup.