Saaremaal Kudjape alevikus asuva Composite Plus OÜ klaasplastitehase põlengu suure ainelise kahju tingis häirekeskusele liiga hilja tehtud kõne, kuna esialgu lootsid töötajad omal jõul tule kustutada.
Plastitehase põlengu ulatuse tingis hilinenud kõne häirekeskusesse
4. veebruar 2015, 18:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alustati kustutamisega, ilma et oleks häirekeskust õnnetusest teavitatud,» ütles BNSile Kudjapel teisipäeval kustutustöid juhtinud Margus Lindmäe ja lisas, et sellistel puhkudel võib otsustavaks osutuda juba viieminutiline viivitus.
«Tulekahju loodeti ära kustutada, aga tuli läks aina suuremaks ja kui oli selge, et tuli on käest ära läinud, siis teatati päästeametile. Kõik need tegevused on õiged, aga järjekord on vale. Kui on õnnetus, on mõistlik alarmeerida päästeametit. Keegi kellelegi halvasti ei ütle, kui tegelikult abi ei lähe lõpuks vaja. Seekordne õppetund läks karmiks. Kulutati ära olulised minutid sellest tulenevalt on ka kahjustused suured,» selgitas Lidmäe.
«Ilmselgelt sai tulekahju alguse tuletöödest – seda tegi selgeks menetlus,» märkis Lindmäe ja täpsustas, et tuletööd tähendasid klaasplastitehase puhul nii ketaslõikuriga lõikamist kui ka keevitamist. «Täpselt ei tea, kummast sädemest, aga selle koha pealt, kus need tööd käisid, sai tulekahju alguse. See koht oli paadiehitusvormi all – nimelt vormi ehitamisel see kõik juhtus.»
Lindmäe sõnul on tegemist ametliku versiooniga ja sündmus on saanud vastuse. «Teatud menetlustoimingud veel käivad, aga töötajate ütlused käivad täpselt kokku sündmuskoha vaatlusega,» rääkis ta.
«Need materjalid, mis seal hoones sees olid, põlevad nii ergult ja vihaselt, et nende kustutamine ei ole lihtne. See, mis oli põlema määratud, see põles. Kohale jõudes avanes pilt, mis näitas, et hoone on tuld täis – kõik tööriistad ja tooted, mis on hoones, olid juba tule käes. Aga selle hoonega oli kokku ehitatud teine samasugune viilhall, mis asus meetrite kaugusel. Viilhallid olid paralleelsed ja risti oli neil ühine koridor, ilma vaheukseta. Me suutsime selle tagumise hoone ära päästa ja see on puhas töövõit. See on päästjate kangelastegu. See oli napikas ja lihtsalt päästjad suutsid tulele selle koha peal vastu seista,» kirjeldas Lindmäe, kelle sõnul aitas päästjaid ka lähedal asuv veevõtukoht.
Saaremaal olevast päästeressursist Lindmäe hinnangul jätkus. «Juurde oleks olnud võimalik kutsuda, aga polnud vaja. Olime valmis mehi välja vahetama, kui nad peaksid saama kas liiga palju suitsu või liiga palju tööd, aga keegi neist ei olnud enda väljavahetamisega tõus. Mina hindan praegu Saaremaa päästejõudu päris heaks – kaasaarvatud ka tehnikat. Kui tuleb jõukust riigile juurde, siis mina olen nõus ka veel paremaid vahendeid kasutusele võtma. Aga igal asjal on omad piirid ja tänastes piirides me ei ole halvas seisus,» lausus Lindmäe.
Häirekeskus sai põlengust teate kell 12.57 ja kustutustööd lõppesid kell 21.11. Hoones olnud inimesed kannatada ei saanud, kuid hoone ja selles olnud 21-meetrine merekaater hävisid. Tööde käigus sai kergemaid vigastusi kaks päästjat, kellele meedikud kohapeal esmaabi andsid.