Selle aasta alguse seisuga elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga 171 196 inimest enam kui poolesajast erinevast riigist.
Pikaajaline elamisluba on enam kui 170 000 Eesti elanikul
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
10. veebruar 2015, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aastal esitas pikaajalise elaniku elamisloa taotluse 847 inimest. Nende seas oli kõige rohkem Venemaa kodanikke – 552, määratlema kodakondsusega inimesi – 166, Ukraina kodanikke oli 60 ja USA kodanikke 17. Tänavu jaanuaris lisandus veel 104 sellist taotlust, neist 64 tulid Venemaa kodanikelt.
«Pikaajalise elaniku elamislubade arv on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Mõningane vähenemine on eelkõige seotud Eestist lahkumise või Eesti kodanikuks saamisega,» selgitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) välismaalastetalituse juhataja Liis Valk.
Kõige rohkem on pikaajalise elaniku elamislube Venemaa kodanikel – 86 375, aasta varem oli pikaajaline elamisluba 87 430 Venemaa kodanikul. Pikaajaline elamisluba on 78 596 määratlemata kodakondsusega Eesti elanikul (2014. aasta alguses oli see arv 81 269).
Aasta alguse seisuga oli pikaajalise Eesti elaniku elamisluba 4107 Ukraina kodanikul (aasta varem – 4090) ja 1252 Valgevene kodanikul (aasta varem – 1272). Neile järgnevad USA – 162 kodanikku (2014. aasta alguses 142), Aserbaidžaan – 133 (aasta varem 123), Armeenia – 118 (aasta varem 112) ja Gruusia – 75 (aasta varem 73).
Tähtajalisi elamislube väljastas PPA mullu 4060, lisaks pikendati veel 4803 tähtajalist elamisluba. 2013. aastal olid need numbrid vastavalt 3503 ja 4318. «Peamiselt tullakse Eestisse perekondlikel põhjustel näiteks Eesti elanikuga abielludes või siin töötamiseks. Samuti on levinud põhjused õppimine ja ettevõtlusega tegelemine,» sõnas Liis Valk.
Kõige rohkem anti tähtajalisi elamislube töötamiseks Ukraina kodanikele – 710, Venemaa kodanikele – 173, USA – 80 , India - 38, Valgevene – 31 ja Hiina – 22. Õppimiseks said tähtajalise elamisloa kõige sagedamini Venemaa kodanikud – 141, Ukraina – 86, Gruusia 78, Nigeeria – 71.
Nigeeria kodanikud soovivad õppida
«Mullu hakkasid Nigeeria kodanikud varasemaga võrreldes aktiivsemalt taotlema elamislube õppimiseks, see on uus trend,» lisas Valk. Tema sõnul õppis märkimisväärne osa neist enne Eestisse asumist Ukrainas.
2015. aasta jaanuaris on PPA-le esitatud 272 tähtajalise elamisloa taotlust, neist 85 Ukraina ja 84 Venemaa kodanikelt ning 48 määratlemata kodakondsusega inimestelt.
Liis Valk tuletab meelde, et juhul, kui Eesti elamisloaga välismaalane viibib väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aastas, peab ta oma eemalviibimise PPAs registreerima, et elamisluba säilitada. Eemalviibimise registreerimise taotluse võib esitada isiklikult teeninduses või posti teel. Põhjuseks võivad olla õpingud, töö, ajateenistus või muu ajutine põhjus. Eemalviibimist saab registreerida ainult etteulatuvalt ja mitte rohkem kui 2 aastaks korraga. Registreeritud perioodi jooksul Eestist eemalviibimist loetakse kui Eestis elatud aega.