Nii reformierakondlasest eurosaadik Kaja Kallas kui ka sotsiaademokraadist riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur olid ühel meelel, et karistusseadustiku revisjon oli väärt parima seaduse auhinda ning et riigkogu liikme staatuse seadus ei väärinud halvima seaduse tiitlit.
«Karistusseadustiku revisjoni valik (parimaks seaduseks – toim.) on arusaadav,» ütleb Kaja Kallas. Põhjuseks toob ta, et seaduse muudatus toob kaasa «igasuguste regulatiivsete barjääride ja karistuste vähendamise». Samuti lisas ta, et seda valmistati kaua ette ning pikalt analüüsiti kõikvõimalikke seaduste sätete toimimist, mistõttu seepärast võidi muudatust positiivsena hinnata.
Europarlamendi saadik ei hinda riigikogu liikme staatuse seadust halvimaks ning üleüldse sellise hinnangu andmine on raske, sest see nõudvat kõikide seaduste analüüsimist. Küll aga ta lisab, et kindlasti on küsitava väärtusega tema arvates need seadused, mis suurendavad ettevõtjate bürokraatlikke kohustusi.
Lõpetuseks mainib eurosaadik, kelle eestveetud riigikogu liikme käitumise hea tava sai žüriilt eripreemia, et seadustel tasuks lasta sisse elada, enne kui hakata neid hindama. «Kindlasti nii ei saa, et eelmine aasta võeti (seadus – toim.) vastu ja see aasta hindame, et see oli parim seadus. Seda, kas tegemist oli halva või hea seadusega, saame siiski teada alles paari aasta pärast,» kommenteeris Kallas.
Ka riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur arvab, et karistusseadustiku revisjon oli väärt parima seaduse auhinda, sest see muudab korrakaitsmise tõhusamaks.
Ent Suur, kes juhtis karistusseadustiku revisjoni eelnõu menetlemist komisjonis, ei olnud nõus halvima seaduse valikuga. «Seadus rääkis ju sellest, et õiguskaitseorgan ei peaks käima nö kalastamas ehk igaks juhuks vaatamas, kas midagi on leida (riigikogulase juures – toim.). Ja eks seadus sisaldaski eelkõige seda, et oma otsuseid peab prokuratuur nüüd põhjendama ja teatud juhtudel siis ka nõusoleku küsima,» ütles komisjoni esimees.
Tema sõnul kannab pärast seaduse vastuvõtmist parlamendi liige jätkuvalt vastutust oma tegude eest. «Nii et ma ei ole veendunud, et see oli kõige halvem eelnõu,» lausus Suur. Üldises mõttes sotsiaaldemokraat valikut ei kritiseeri. Küll aga ta tõstatab küsimuse, kas seadust peab hindama selle sisu või koostamise protsessi järgi.
Täna auhindu üleandnud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv riigikogu esimees Eiki Nestor ei soovinud anda hinnangut, kas eelmise aasta parima ning halvima seaduse valik on õnnestunud. «Mul ei ole kombeks ekspertidega vaielda teemal, kus ma ennast eksperdina ei tunne.»
Tema sõnul poliitikud ei mõtle seaduste tegemisel, kas sellest saab parim või halvim seadus. Nestor lisab: «Kui ma oleksin kusagil ekspert, siis ma hindaksin seadusi pigem pikemas perspektiivis.» Siiski parlamendi spiikri arvates on sümpaatne, et selline asi on ette võetud.
2014. aasta parima seaduse valis žürii seitsme ja halvima seaduse üheksa õigusakti või sündmuse seast. Parimaid ja halvimaid seadusi hinnanud komisjoni kuulusid Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.
Teenusmajanduse Koda valis koostöös Postimehega parimat ja halvimat seadust juba neljandat korda.