Eesti esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus Rait Maruste tegi ettepaneku alustada arutelu, mis võiks viia Eesti põhiseaduse põhjalikumale muutmisele.
Tippkohtunik käivitas Eesti põhiseaduse muutmise debati
10. september 2010, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna hoones samateemalisel debatil põhiettekandega esinenud Maruste sõnul eeldab uue põhiseaduse tegemine uut riigikorda ning seetõttu tuleks välja käidud ideed nimetada pelgalt konstitutsiooni korrastamiseks.
«Üleminekuks kommunistlikust süsteemist vabasse ühiskonda vajati uut põhiseadust, sest üleminek-muutus oli põhimõttelisem ja radikaalne,» rääkis Maruste.
«Üleminekuperioodi lõpetamine ja astumine küpsesse ja vabasse demokraatlikku ühiskonda vajab evolutsioonilist kohenemist, korrastamist.»
Tema sõnul tehakse põhiseadusi sageli murranguhetkedel, kus eitatakse eelnenud ühiskonnakorraldust – nii läks ka meie praegu kehtiva konstitutsiooniga.
«Eelnenut, eriti selle halbu külgi teatakse, seda ollakse kogenud ja neist tahetakse vabaneda. Samas teadmine sellest, mis on tulemas ja kuhu minnakse, ei ole väga selge, sest keegi pole seda näinud ja kogenud,» rääkis Maruste.
«Kui palju me teadsime 1992 sellest, kus me oleme 2010?» küsis ta.
Tippkohtuniku sõnul on meie praegune põhiseadus lisaks ka kunagi Põhiseaduslikus Assamblees järjepidevuse fundamentalistide, rahvuslaste ja reformikommunistide vahel saavutatud hetkekompromisside nägu.
Samuti soovitas Maruste põhiseaduse muutmist õigustades arvestada, et 1990. aastate alguses oli meie demokraatia-, õigusriigi- ja kodanikuühiskonna kogemus veel ahtake, mistõttu saaks ka selles vallas põhiseadust kogenuma pilguga vaadata.
Eesti elu muutumisest isegi olulisemaks põhiseaduse korrastamise argumendiks nimetas Maruste välismõjutusi.
«Kõige vahetuma toime meie õiguskorrale on andnud Euroopa Liidu liikmesus, eriti Lissaboni leppe jõustumine,» rääkis õigusekspert.
«On fakt, et Eesti Vabariik loovutas Euroopa Liitu astudes suure tüki oma suveräänsust. Euroopa Liidu õigus on Eesti õiguse, sealhulgas põhiseaduse suhtes ülimuslik, Euroopa Liidu põhiõiguste harta on siduv õigus.»
Tema sõnul ei peegelda aga meie põhiseadus olukorda, kus riigid peavad euroliidu ja siseriikliku õiguse konflikti korral rakendama euroliidu õigust.
Seda tõdenud, on Maruste väitel meil kaks valikut – kas jätta kõik nii nagu on või kanda osa euroõigust üle põhiseadusesse.
Muutmata jätmine soosib tema sõnul rehepaplust, uuendamine aga aitaks vältida konflikte, sest saaksime paremad võimalused probleemid juba kodumaal lahendada.
«See tagaks oma põhiseadusõiguse nüüdisaegsuse ning selle, et see euroõigus ei näiks meile võõrana, mis tuleb kuskilt väljast ja on nagu pealsurutud,» rääkis Maruste.
«Me saaks ta teha kodu- ja suupäraseks, oma õiguseks. Ma eelistan väga selgelt seda teist varianti.»
Maruste väitel räägib euroõiguse põhiseadusse toomise kasuks ka see, et me saaksime tõmmata paremini piiri meile sobivate ja vähem sobivate sätete vahel.
«Peaksime olema piisavalt teadlikud ja kindlustatud ka selleks, et tõrjuda ebamõistlikkus või meie riikluse identiteeti ja aluspõhimõtteid ohustav euroõigus(-lollus),» lisas ta.
Maruste ettepaneku kohaselt võiks poliitikud moodustada kõigepealt põhiseaduse muutmiseks asjatundjate kogu, kes lähtuvalt saadud ülesandest panevad kirja oma ekspertnägemuse uuest konstitutsioonist.
«Nende töö lõpptulemus - eelnõu - peab sisaldama poliitiliste valikute alterantiive ja nende põhjendusi,» rääkis ettekandja.
Seejärel võiks Maruste nägemuses anda selle materjali poliitikute ette, kes saaksid selles lõplikud korrektiivid teha.
Maruste soovitas ka sõnastada reformitud põhiseaduses normid piisavalt üldsõnaliselt ehk keskenduda visioonile ning esitada võimalikult vähe detaile teostamise kohta.