TNS Emori vastvalminud eestlaste, lätlaste ja leedulaste arhetüüpide võrdleva uuringu kohaselt peame me üksteist erinevamaks, kui tegelikult oleme.
Eestlased, lätlased ja leedukad on sarnasemad, kui julgeme tunnistada
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
24. märts 2015, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emori teatel võiks Balti naabrite nägemine tegelikkusest erineva vastandina olla ka põhjuseks, miks eestlased ei suuda tihti teha äri Lätis ja Leedus ning ka vastupidi.
«Pole harv juhus, kui mingit ärilist ebaõnnestumist või suhtlemisprobleemi Balti naabritega põhjendatakse kultuurilise erinevuse, emotsionaalse barjääri või eelarvamustest tingitud takistustega,» lausus TNS Emori uuringuekspert Tanja Kriger.
Sarnasemad kui arvame
«Kahtlemata võib selles olla ka omajagu tõtt, kuid tegelikult oleme me sarnasemad, kui üksteist tajume. Tundub, et me mõtleme oma naabritele külge omadusi, mida neil kindlasti pole ning seetõttu muutub ka meie enda käitumine,» ütles Krieger.
Uuringueksperdi sõnul ilmnes arhetüüpide uuringust, et kui võrrelda sisemist tunnetust sellega, kuidas Eesti, Läti, Leedu inimesed näevad väljapoolt teisi riike, on näha, et väliselt peame me üksteist erinevamaks, kui sisemiselt oleme. Kõigi kolme riigi inimesed näevad üksteist pigem vastanditena, kehtestavatena ja domineerivatena.
Uuringust nähtus, et eestlased peavad end kõige sarnasemaks sakslastega, järgnevad põhjariigid Rootsi, Soome ja Taani. Läti ja Leedu seevastu eestlaste endi hinnangul meile nii sarnased ei ole.
«Samas on sisemiselt tunnetuselt kõigis Balti riikides ülekaalus kuuluvusel ja ühtsusel põhinev pool – see näitab kahe jalaga maa peal olemist, rahulolu sellega, mis on, ja soovi kusagile kuuluda ja millestki või kellestki hoolida,» selgitas TNS Emori uuringuekspert Kaidi Reedi.
Individualistlikkus kui müüt
Kaidi Reedi lisas, et kuigi Eesti inimesi peetakse individualistlikeks ja mitte kuigi headeks suhtlejateks, siis Balti riikide võrdlevad uuringutulemused näitavad, et individualistlike ja kehtestamisvajadustega inimeste osakaal on Eestis kõige väiksem.
See tähendab, et eestlaste minapildi järgi oleme me nautlejad (22%), kuulujad (24%) ja hoolijad (26%). Individualistlikud arhetüübid on märksa vähem esindatud: mässajaid on viis protsenti, kehtestajaid 12 ja n-ö elutarku 11 protsenti. «Tuleb välja, et me tahame hoopis kuuluda kuskile,» ütles Krieger.
TNS Emori arhetüüpide uuring lähtub inimkäitumise mõtestamisel kuuest universaalsest arhetüübist, mudeli juured põhinevad C. G. Jungi psühholoogiliste arhetüüpide kontseptsioonil.
Eestis viidi uuring läbi 2015. aasta alguses, kus personaalintervjuude meetodil küsitleti vastajate kodudes kokku 506 elanikku vanuses 15-74. Läti vastav uuring valmis 2014 ning Leedu uuring 2013.