Haridusekspert Jaak Aaviksoo sõnul määrab selle, et noored eelistavad ülikoolis majandusharidust loodus- ja täppisteadustele, nii lihtne tegur nagu palganumber.
Aaviksoo: palgad muudavad tehnikaalad ebapopiks
23. september 2010, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need ettevõtjad, kes heidavad Eesti haridussüsteemile ette liiga väikese hulga inseneride ja liiga suure hulga sotsiaalteadlaste koolitamist, peaksid Aaviksoo väitel otsima palki enda silmast.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tõi eile Tartus kõrgharidusfoorumil esinedes näite, et ühe tema tuttava tehnoloogiafirmas sai kuue aasta eest finantsjuht kaks korda rohkem palka kui peatehnoloog.
Praeguseks on olukord selles firmas grammikese paranenud ning peatehnoloogi palk tõusnud 65 protsendini, kuid Aaviksoo väitel on sellest ikka vähe.
«Kui see suhe vastupidiseks läheb, siis lähevad noored inimesed ka tehnoloogiat õppima,» ütles Aaviksoo.
Enne ministriks saamist pikka aega Tartu Ülikooli juhtinud Aaviksoo kritiseeris ka ettevõtjaid, kes leiavad, et Eestis ei õpetata just sellist haridust, millist nemad vajavad.
«Kui see sind ei rahuldaks, oleks sa ta lahti lasknud ja võtnud asendaja Helsingi ülikoolist,» viitas Aaviksoo firmade sõnade ja tegude vastuolule.
Tema sõnul tingib just tegelikkus selle, et tudengid ja ülikoolid oma käitumist muutma ei kipu.
«Senikaua, kuni lõpetajad saavad tööd, üliõpilased tulevad ülikooli ja sellega on seotud rahavood, käituvad institutsioonid nii.»
Aaviksoo väitis, et hariduse seisukohalt on näiteks masu parim tulemus see, et esimest korda on tekkinud meie ühiskonnas objektiivne mehhanism, mis kasvatas kutsehariduse populaarsust. Tema sõnul on inimesed ise motiveeritud ennast täiendama ning lähtuvad sealjuures tööjõuturu olukorrast.
Kõrghariduses on selleni Aaviksoo hinnangul veel pikk tee minna.