Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on tänavu liiklusõnnetustes hukkunud ja saanud vigastada vähem inimesi, kui mullu samal ajal, vähenenud on ka joobes juhtide põhjustatud õnnetused.
Roolijoodikute põhjustatud õnnetuste arv on vähenenud
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
1. mai 2015, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu nelja kuuga juhtus Eestis 348 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 24 ja sai vigastada 432 inimest.*
Mullu nelja kuuga juhtus 360 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 27 ja sai vigastada 444 inimest.
Kergliiklejaid on tänavu hukkunud kaheksa, mullu samal ajal üheksa.
Joobes juhi süül juhtus tänavu nelja kuuga 24 inimkannatanutega liiklusõnnetust, mullu samal ajal oli selliseid õnnetusi 36. Roolijoodiku süül on tänavu hukkunud kolm ja saanud vigastada 27 inimest. Mullu nelja kuuga tapsid roolijoodikud liikluses viis ja vigastasid 52 inimest.
PPA liiklusjärelvalvekeskuse liiklusteenistuse vanema Taavi Kirsi sõnul lähevad teeolud lähevad ilusate ilmadega aina paremaks, samas kipuvad ka sõidukiirused lubatust suuremaks minema. Samas tulevad liiklusesse kaherattalised, mis nõuavad juhtidelt erilist tähelepanu.
Politsei rõhutab, et ka head teeoludega tuleb püsida lubatud sõidukiiruse piirides, kuna suurem osa õnnetustest juhtub just tähelepanematuse ja kiiruse koosmõjus.
«Jalgratturite ja mootorratturite lisandumine liikluspilti eeldab juhtidelt seda, et osatakse neid teadlikult tähele panna ning nendega arvestada. Ratturid ise peavad aga teadvustama, et väikesel kiirusel juhtunud liiklusõnnetus võib olla raskete tagajärgedega. Seega tuleb tunda ja järgida liiklusreegleid ning olla hoolikas. Enamik liiklusõnnetusi juhtub kaherattalistega ristmikel, kus kas autojuht ei anna ratturile teed või teeb rattur ise manöövrit sooritades vea,» rääkis Kirss.
Enne kaherattalisega liiklusesse suundumist tasub üle kontrollida ratta tehniline seisukord ja alati kanda kohustuslikku turvavarustust. Tänav või maantee ei ole trikitamiseks, kiirendamiseks ega võidusõitmiseks. Vaatamata sellele, kellel on eesõigus, saab jalg -või mootorrattur autoga kokkupõrkel alati rohkem vigastada kui autos olijad. Seetõttu tuleb juhil olla sedavõrd ettevaatlikum, kõikvõimalikke ohte ise ette näha ja neid püüda ennetada.
Alates Eesti iseseisvuse taastamisest, 20. augustist 1991, on Eestis liiklusõnnetustes hukkunud kokku 4740 inimest.
* PPA statistika kajastab andmeid tänavu 1. jaanuarist 29. aprillini. Liiklusõnnetuses hukkununa on arvestatud ka eile, 30. aprillil, Pärnus hukkunud mootorratturit.