Haiglate hing-kinni-olukord jätkub ka järgmisel aastal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiglavoodid.
Haiglavoodid. Foto: Priit Simson / Postimees

Eriarstiabi saab haigekassa tuleva aasta eelarves juurde 240 miljonit krooni, millega loodetakse vähendada ravijärjekordi. Haiglate juhid leiavad aga, et praegust olukorda see pisku paraku ei leevenda

Eriarsti all mõeldakse kõiki arste peale perearsti – südamearste, onkolooge, nahaarste jt. Et parandada arstiabi kättesaadavust, suurendatakse ravijuhtude arvu, mis tähendab, et lisaraha eest saab sama aja jooksul vastu võtta natuke rohkem patsiente. Samuti suurendatakse ravijuhtude hinda, mis omakorda tähendab, et haigekassa maksab haiglale operatsiooni või protseduuri eest praegusest veidi rohkem.

Eesti ühe väikseima haigla, 32 voodikohaga Hiiumaa haigla juht Gennadi Aavik ütles, et tänavune aasta oli ja on raske – kokku on tulnud hoida igas valdkonnas. Aavik usub, et ka järgmisel aastal ei muutu kuigivõrd kergemaks.

Lisaraha kulub elektriarvetele

Eriti on Aavik mures investeeringute pärast, sest Hiiumaa haiglat ootab ees suur ja põhjalik renoveerimine. «Rahavood avanevad, taotlused on rahuldatud, aga omaosalusega on päris suured probleemid – selle jaoks tuleb laenu võtta,» ütles Aavik. See otsus aga muudab ühe väikehaigla rahalise seisu senisest veelgi pingelisemaks.

Aavik ütles, et lisaraha on teretulnud, kuid suurt abi sellest siiski ei ole. «Kõik kallineb, näiteks kommunaalkulud kasvavad, ja mulle tundub, et see tõus katabki ainult selle osa ära,» rääkis Aavik. «Need investeeringud, mida tegime enne mullust kuueprotsendilist kärbet – praegu lubatud kaks protsenti lisaraha neid investeeringuid ei kata,» nentis väikehaigla juht.

Kuueprotsendiline kärbe, millest Aavik rääkis, tähendab seda, et möödunud aasta keskpaigas otsustas haigekassa tervishoiuteenuste hindadele n-ö piiri peale panna. See tähendab, et praegustel teenustel on madalam hinnakoefitsient  – operatsiooni või protseduuri eest maksab haigekassa tänavu varasemast kuus protsenti vähem.

Madalamad piirhinnad võeti vastu aga sellise klausliga, et need kehtestatakse ainult üheks aastaks ja tulevast jaanuarist peaksid hinnad taastuma. Nüüd aga võttis haigekassa vastu otsuse, et endisi piirhindu ei ole võimalik ka järgmisel aastal veel taastada. Küll aga langetati koefitsient kuuelt protsendilt viiele.

Haiglatel hing kinni

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees ja Pärnu haigla juht Urmas Sule märkis, et eelmisel aastal jõuga ja üsna ootamatult kehtima hakanud piirhindade koefitsient ehk kärbe tähendas seda, et haiglad pidid oma töö ümber korraldama. «Ja mingil määral tekitab taoline kiire ümberkorraldamine ka sisemisi pingeid,» rääkis ta.

«Mida meie püüame, on see, et eelarvekärbetega seotud pinged ja probleemid ei läheks patsiendi ja tervishoiutöötajate vahele,» lisas Sule. See oht on tema sõnul suur, sest kui inimesel töömotivatsiooni vähendada, on naiivne arvata, et patsiendi ja arsti suhe paraneks ja et arst tahaks rohkem patsiente teenindada.

Sule sõnul on väga kurb, et koefitsient ehk kärbitud piirhinnad jäävad püsima. «Haiglatel jätkub hing-kinni-olukord,» rääkis Sule.

Kuigi see, et haigekassa ostab järgmisel aastal rohkem ravijuhte, on positiivne, ootavad tervishoiutöötajad selget vastust küsimusele, millal kaotatakse hinnakoefitsient. «On ju selgelt välja öeldud, et koefitsient kehtestati aastaks, aga tänaseks ei ole midagi muutunud ja see teeb haiglatele tõsiselt muret,» ütles Sule.

Ka Eesti Perearstide Seltsi juhi Ruth Kalda sõnul ei olnud haigekassa kompromiss – kuuelt protsendilt viiele protsendile vähenenud kärbe – kaugeltki rõõmustav.

«Selline otsus tehti ilma tervishoiuteenuse osutajaid kaasamata. See valmistab kõige enam tuska,» ütles Kalda Meditsiiniuudistele.

Paljud perearstid on Kalda sõnul oma tegevusi ja kulutusi planeerinud, teades, et järgmisel aastal hinnakärbet ei ole. «Peame ju lisaks tervishoiuteenuse osutamisele planeerima ka investeeringuid perearstipraksisesse, mõtlema läbi abipersonali palkamisega seotud küsimused jms,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles