Eesti täiskasvanutel on tänu haridussüsteemile hea lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus ning jätkuv valmisolek õppida, rõhutati tänasel täiskasvanute oskuste konverentsil Tartus.
Eesti täiskasvanud jäävad arvuti kasutamisel hätta
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
11. juuni 2015, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgem haridus ja paremad oskused võimaldavad saada Eestis parema töökoha ja kõrgema palga. 24 riigi võrdluses on meil kõige rohkem inimesi, kes tunnevad, et on oma töö jaoks üleharitud, näiteks veerand bakalaureusekraadiga ja üle poole magistrikraadiga täiskasvanutest arvab, et oma tööks pole nii kõrget haridust vaja. Töötajad, kelle haridus vastab tehtavale tööle, on oma tööga rohkem rahul, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja.
Iga kümnes Eesti täiskasvanu ei ole kunagi arvutit kasutanud
Eesti noored on arvutikasutussageduse pingeridade tipus, kuid juba 35-aastased ja vanemad on rivi lõpus. Hea või väga hea probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas on vaid igal neljandal Eesti täiskasvanul. Võimalustest, mida arvuti kasutamine pakub, saavad vähem osa eakamad, muukeelsed, vähem haritud ja lihtsamatel ametikohtadel töötavad inimesed.
Eestis on kodune ja muu vabaaja arvutikasutus aktiivsem ning mitmekesisem kui töine kasutus. Seega meie töökohad ei arene samas tempos nagu üldised arvuti vahendusel pakutavad teenused ja võimalused. Kolmandik Eesti hõivatutest ei vaja tööl arvutit, seda on üle kahe korra enam kui Põhjamaades.
Kõrgel tasemel arvutikasutusoskust eeldab vaid viis protsenti töökohtadest, kuid samas on tööturule sisenemas uus, väga heade oskustega põlvkond. Selleks, et nad leiaksid oma oskustele sobiva töö ja meie töö tervikuna oleks produktiivsem, siis peaks Eestis olema viiendiku võrra enam arvutikasutust vajavaid töökohti.
Muutuma peab nii töö kui töötaja
Keskhariduse järgse kutseharidusega inimesed teenivad keskmiselt küll rohkem kui põhiharidusega inimesed, ent üldkeskhariduse omandanutega võrreldes palgaerinevust ei ilmne. Samuti ei erine omavahel madala ja kõrge oskuste tasemega keskhariduse järgse kutseharidusega inimeste palgad. Üheks põhjuseks võivad olla liiga lihtsad tööd. Heade kutseoskuste eest tuleb rohkem maksta.
Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC mõõtis 24 riigis 16–65aastaste inimeste funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas.