Suuremate pankade hinnangul suudavad kaitseväes aega teenivad ning eluasemelaenuga koormatud kliendid küll võetud kohustusi täita, kuid riigipoolne abi intressimaksete tasumisel vähendaks oluliselt nende koormust ning tekkida võivate probleemide tõenäosust.
Praegu kehtiva süsteemi kohaselt saab ajateenistusse siirduv eluasemelaenu võtnud kutsealune taotleda pankadelt küll maksepuhkust laenu põhiosale, kuid intressimakseid tuleb tasuda ka kaitseväes oleku ajal.
«Ajateenijatel oleks ilmselt kergem oma kohustusi täita kui riik aitaks ajateenistuse perioodil intressimakseid tasuda. Kindlasti me toetaksime riigi sellekohast otsust,» ütles SEB juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit.
Kui õppelaenu puhul tasub riik ajateenija eest intressid ning kaitseväekohuslane saab vastava sooviavalduse esitamisel vabastuse põhiosamaksete tasumisest, siis eluasemelaenude puhul pankadel maksepuhkuse andmise kohustus puudub. Sellegipoolest üritavad pangad paindlikud olla. «SEB pank võimaldab laenu või liisingusaaja ajateenistusse astumisel maksepuhkust ning seda kogu kaitseväekohuslase teenistuses viibimise perioodiks,» märkis Vaikmäe-Koit.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask lisab, et kõik väljastatavad eluasemelaenud on erinevad, kuid maksepuhkuse andmisel lähtutakse laenusaaja sissetulekust ning eelnevast makseajaloost. Samuti vaadatakse seda, kas kõnealuse finantskoormusega ajateenijal on kohustuse täitmisel kaastaotleja. «Tänane süsteem on personaalne, sujuv ja toimib hästi,» iseloomustab ta praegu kehtivat süsteemi.
Parima lahenduse leidmiseks soovitab Vaikmäe-Koit kutsealustel panka informeerida võimalikult varakult pärast ajateenistuse kutse saabumist. «Nii leiame ajateenistusse minejatele laenukohustustega toime tulemiseks kõige sobivamad lahendused ja jõuame ka laenulepingud ümber korraldada. Reeglina mingisuguseid probleeme sellega seoses ei teki,» lisas ta.
Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul ollakse ajateenijate eluasemelaenudega kaasnevatest võimalikest probleemidest teadlikud, kuid sellegipoolest pole pangaliit maksuvabastust ning riigi rolli intresside maksmisel lähiajal arutanud. «Me ei saa sõlmida omavahel mingeid sellekohaseid kokkuleppeid ega ühtegi reeglit kehtestada, see oleks konkurentsiõigusega vastuolus,» selgitas Talihärm.
Pankade hinnangul on siiski end eluasemelaenuga koormata jõudnud vaid vähesed ajateenistusse siirduvatest noormeestest. «Kaitseväkke astujad on enamasti noored, kellel reeglina ei ole suuri finantskohustus. Neid, kes on jõudnud endale enne kaitseväeteenistust eluasemelaenu lepingu sõlmida, on suhteliselt vähe,» põhjendas Vaikmäe-Koit laenukohuslaste väikest arvu.
Ka Siilivask nõustub, et reeglina võetakse eluasemelaen peale ajateenistuse läbimist. «Või siis võetakse kohustus leibkonnale ja arvestatakse võimalusega, et üks laenusaajatest panustab teenistuses viibimise ajal vähem,» kirjeldab ta erinevaid olukordi.
Siilivaski hinnangul ei ole eluasemelaen ainus finantskohustus, mille puhul võib maksepuhkuse taotlemine probleeme valmistada. Tema sõnul puudub absoluutne automaatika ka õppelaenu puhul. « Tegelikult ajateenijatele ei hakka maksepuhkus õppelaenu põhiosa suhtes automaatselt kehtima, vaid ajateenija peab selleks ise soovi avaldama. Kõik kaitseväkke siirdujad ei pruugi seda võimalust kasutada,» toob ta välja.