13 organisatsiooni pöördusid Tsahkna poole seoses Pakosta valimisega võrdõigusvolinikuks

Georgi Beltadze
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Tsahkna ja Liisa-Ly Pakosta
Margus Tsahkna ja Liisa-Ly Pakosta Foto: SCANPIX

Üks Eesti Inimõiguste Keskuse asutajatest Marianne Meiorg saatis täna seoses Liisa-Ly Pakosta valimisega võrdõigusvolinikuks sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale 13 erineva organisatsiooni nimel ühispöördumise.

Ühispöördumises märgiti, et voliniku ametikoha täitja peaks olema asjatundlik, sõltumatu ja erapooletu ning ka paistma sellisena. Samuti väljendati kirjas muret selle üle, et voliniku valimine ei olnud piisavalt läbipaistev, mis on tekitanud küsimusi protsessi korrektsuse üle. Ka soovitakse saada juurdepääsu dokumentatsioonile, mis näitavad võrdõigusvoliniku kandidaatide punkte ja pingerida valimisetappide kaupa.

Postimees avaldab organisatsioonide ühispöördumise täiesmahus:

Lugupeetud sotsiaalkaitse minister Margus Tsahkna,

Pöördume Teie poole seoses uue soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku valimisprotsessiga. Oleme mures, et voliniku konkursi läbiviimine ei ole olnud piisavalt läbipaistev, mistõttu on avalikkuses tekkinud ka küsimusi protsessi korrektsuse osas.

Vastavalt võrdse kohtlemise seaduse paragrahvile 15 peab volinik olema «sõltumatu ja erapooletu asjatundja». Voliniku ametikoha täitja peaks mitte üksnes olema asjatundlik, sõltumatu ja erapooletu, vaid ka näima sellena. Kui voliniku konkursi läbiviimise korrektsuses ja erapooletuses on vähimaidki kahtlusi, siis tahes-tahtmata heidavad need varju ka valituks osutunud kandidaadile ja kogu institutsiooni edaspidisele tööle tema ametiajal.

Kuigi võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) paragrahv 15 paneb valdkonna eest vastavale ministrile kohustuse viia voliniku ametikoha konkurss läbi ja nimetada valituks osutunud isik ametisse, on oluline, et protsessi vältel ei tekiks kahtlusi huvide konfliktis. Kuna voliniku institutsioonil on pädevus teostada ministeeriumite ja ministrite üle järelevalvet VõrdKSi ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse raames, on nõuded kogu valimisprotseduuri läbipaistvusele ja korrektsusele eriti kõrged.

Tulenevalt eelnevast palume sotsiaalministeeriumilt täiendavaid selgitusi lisaks sotsiaalministeeriumi Facebook-i lehel juba avaldatule ja neid selgitusi toetavat dokumentatsiooni, et veenduda konkurssi läbiviimise korrektsuses ja erapooletuses. Vastavalt avaliku teabe seaduse paragrahvile 18, ootame vastuseid järgnevatele küsimustele viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie (5) tööpäeva jooksul:

1. Kuidas ja kes töötasid välja voliniku konkursi tingimused ja läbiviimise korra? Palume juurdepääsu valimisprotsessi ja hindamiskriteeriumid paika pannud valdkonna eest vastutava ministri käskkirjale.

2. Kuidas moodustati komisjon, mis vastutas voliniku kandidaatide hindamise ja voliniku valimise eest, mis alustel valiti sinna liikmeid ning mis oli täpselt selle komisjoni ülesandeks? Kui sellist komisjoni ei moodustatud, siis mis oli selle põhjuseks?

3. Kuidas nägi välja voliniku valimisprotsess, sh mis oli iga etapi sisuks ning mis olid valikukriteeriumid? Kui hindajad etapiti erinesid, siis palume esitada iga etapi kohta eraldi hindajate nimed ja ametikohad ning selgitused, miks konkreetne hindaja just selles etapis oli.

4. Soovime saada juurdepääsu dokumentatsioonile, mis näitab kõikide kandidaatide hindeid/punkte ja pingerida iga valimisetapi lõpuks. Hinded ja pingerida peaksid kajastama tänaseks avalikuks tulnud kandidaate nimepidi (Kari Käsper, Jevgeni Krištafovitš, Liisa-Ly Pakosta, Christian Veske) ning teisi kandidaate nummerdatult või initsiaalidega.

Lisaks soovime selgitust võrdse kohtlemise valdkonna eest vastutava ministri Margus Tsahkna tsitaadi kohta sotsiaalministeeriumi pressiteates 3. juulil 2015 ning sotsiaalministeeriumi Facebook-i lehel 5. juulil 2015: «Soovin, et lisaks sugudevahelise võrdsuse tagamisele oleksid inimesed senisest paremini kaitstud ka diskrimineerimise eest vanuse, rahvuse, rassi, usutunnistuse, veendumuste ja puude alusel.»

Selles tsitaadis on ära nimetatud kõik võrdse kohtlemise seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses kaitstud tunnused, välja arvatud üks – seksuaalne sättumus. Kui tegemist oli eksitusega, ootame avalikku õiendust selle eksituse parandamiseks. Kui aga tegemist oli ühe seadustes loetletud vähemusgrupi tahtliku väljajätmisega, soovime selgitust selle põhjuste kohta.

Lugupidamisega,

Marianne Meiorg

järgmiste organisatsioonide nimel:

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti LGBT Ühing

Eesti Naisjuristide Liit

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Eesti Noorteühenduste Liit

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Seksuaaltervise Liit

Ida-Virumaa Integratsiooni Keskus

Tallinna Inimõiguste Infokeskus

MTÜ Oma Tuba

MTÜ SEKY

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles