Kuigi hetkel on kõrgkoolides kiire vastuvõtu periood ja pigem räägitakse konkureerimisest, siis väljaspool Eestit teevad siinsed ülikoolid ühiselt tööd selle nimel, et tuua Eestisse õppima kõige paremad ja nutikamad tudengid üle maailma.
Välistudengite huvi Eesti kõrgkoolide vastu kasvab
19. juuli 2015, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mida kaugem riik, seda tihedam on ülikoolide vaheline koostöö. Ühelt poolt, et säästa ressursse, aga teiselt poolt tuleb Eestit kaugemates riikides esmalt tutvustada ja alles seejärel saab rääkida meie ülikoolides õppimisest,» rääkis EBSi rahvusvaheliste suhete osakonna juht Katre Paavo.
| Kool | Tudengeid | Välistudengeid | Välistudengitele pakutavaid kavasid | Eilseks välistudengitelt laekunud avaldusi | Soovituimad erialad |
| EBS | ~1500 | ~ 420 ehk 28% | bakalaureuseõppes 3, magistriõppes 3, doktoriõppes 1 | 400 | bakalaureuseastmes rahvusvaheline ärijuhtimine, magistriastmes rahvusvaheline ärijuhtimine, äriinnovatsioon |
| TTÜ | ~13 000 | ~ 1300 ehk 10% | bakalaureuseõppes 4, magistriõppes 17, doktoriõppes 10 | 2039 | bakalaureuseastmes integreeritud tehnoloogiad, magistriastmes küberkaitse |
| TLU | ~ 9000 | ~ 800 ehk 9% | bakalaureuseõppes 5, magistriõppes 9, doktoriõppes 14 | 637 | bakalaureuseastmes õigusteadus, magistriastmes rahvusvahelised suhted |
| TÜ | ~ 14 500 | ~ 560 ehk 4% | bakalaureuseõppes 1, magistriõppes 15, integreeritud õppes 1 | 2183 | tarkvaratehnika ja informaatika õppekavad |
| EMU | ~ 3000 | ~ 160 ehk 5% | integreeritud õppes 1, magistriõppes 1, doktoriõppes 5 | 84 | bakalaureuse- ja magistriastme integreeritud õppekavas veterinaarmeditsiin, magistriastmes maastikuarhitektuur |
Esindatud kirev seltskond riike
Sel aastal on Eesti kõrgkoolidesse esitatud avaldusi näiteks Taiwanist, Panamalt, Barbadoselt, Tšiilist ja Lõuna-Koreast. Möödunud aastal tuli Eestisse tudengeid ka Antigualt ja Barbudalt, Argentiinast, Belgiast, Bhutanist, Iirimaalt, Kasahstanist, Singapurist ja Turkmenistanist.
Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Mariann Luguse sõnul võttis TTÜ möödunud aastal tudengeid vastu kokku 53 erinevast riigist. Luguse sõnul võib lõppenud õppeaasta põhjal öelda, et TTÜs on Eesti suurim välistudengite kogukond.
«TTÜs õpib 37 protsenti Eestis tasemeõppes tudeerivatest välisüliõpilastest, välismaalt pärit magistrantide seas on TTÜ osakaal koguni 48 protsenti,» ütles Lugus.
«Kindlasti ei ole me välisturgudel teiste ülikoolidega konkurendid, vaid pigem koostööpartnerid,» lisas ta.
Turundus erineb riigiti palju ja sõltub riikide teadlikkusest, haridustasemest ja kultuurist. «Näiteks Türgi turul tuleb läheneda eeskätt lapsevanemale, kes teeb tegelikult otsuse, kus ja mida tulevane tudeng õppima hakkab,» rääkis EBSi rahvusvaheliste suhete juht Katre Paavo.
Enim tudengeid Soomest
Paavo sõnul on arenenud riikidest keerulisem tudengeid värvata, kuna sealne haridustase on üldjuhul juba väga kõrgel tasemel.
«Selleks võetakse kasutusele spetsiaalsed õppekavad, mida taolistel turgudel pakkuda. Näiteks aasta alguses tunti Saksamaal huvi just majandusõppe vastu, et olla paremini kursis Balti riikide ja turgude arenguga,» ütles Paavo.
Enim tudengeid tuleb Eesti ülikoolidesse õppima Soomest. Samuti on Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Maria Jääratsi sõnul iga aastaga suurenenud Aafrika tudengite huvi Eesti kõrgkoolide vastu.
EBSi rahvusvaheliste suhete juhi Katre Paavo sõnul võib huvi olla tingitud sellest, et info siin viibivate Aafrika tudengite poolt liigub väga kiiresti kaasmaalaste kõrvu.
«Tudengid, kes Aafrikast kandideerivad ja lõpuks ka Eestisse kohale jõuavad, omavad siin suure tõenäosusega ees juba sugulasi või sõpru, kes varasemalt on oma õpinguid Eestis alustanud,» rääkis Paavo, kelle sõnul on küll kandidaate palju, aga neid, kes lõpuks ülikoolidesse kvalifitseeruvad ja Eestisse kohale jõuavad, on siiski kordades vähem.
«Aafrikast pärit tudengite väljalangevusprotsent on väga väike. Need, kes lõpuks siia õppima jõuavad, teevad seda korralikult,» lisas ta.
Suur huvi ka sel aastal
Paavo sõnul ei saa täpsetest arvudest veel rääkida, kuna vastuvõtt kestab augustini, kuid välistudengite avalduste arv on EBSis võrreldes eelmise aastaga tõusnud 38 protsenti.
«Tore on see, et välistudengid, kes on ühe õppetaseme EBSis lõpetanud, soovivad oma haridusteed siin ka jätkata ja kandideerivad järgmisele tasemele,» ütles Paavo.
Mariann Luguse sõnul on välisüliõpilaste avalduste arv TTÜs juba praegu üle 10 protsendi suurem kui mullu, ka TTÜs lõppeb vastuvõtt augustis. «Tõusujoones välistudengite huvi TTÜs õppimise vastu näitab, et Eesti ainsast tehnoloogiaülikoolist saab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridust,» ütles Lugus.
Samas ei oodata Luguse sõnul TTÜs niivõrd juurdekasvu, kui et tegeletakse sisseastuvate välistudengite kvaliteedi tõstmisega.
Tartu Ülikoolis toimus vastuvõtt 17 ingliskeelsele õppekavale, mis on ligi kolmandiku võrra enam kui eelmisel aastal. «Kandidaate on rohkem, nõuetele vastavaid avaldusi on mullusega võrreldes üle 70 protsenti enam. Septembris, kui õppetöö algab, selgub, kui suur saab olema välisüliõpilaste arvu kasv,» rääkis Tartu Ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing, kelle sõnul võib Tartu Ülikooli ingliskeelsetele õppekavadele oodata ligi 130 välisüliõpilast enam kui eelmisel aastal.
Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni peaspetsialist Maria Jääratsi sõnul on ka TLÜs viimastel aastatel avalduste arv stabiilselt kasvanud. «Meil on väga hea meel, võttes arvesse, et oleme karmistanud võõrkeelsete kavade sisseastumise keelenõudeid,» rääkis Jäärats, kelle sõnul on teistest riikidest tulijate jaoks TLÜ eeliseks individuaalne lähenemine.
«Tallinna Ülikoolis on väikesed grupid, mis massülikoolides võimalikud pole, lisaks on Tallinna Ülikoolis suur rahvusvaheliste õppejõudude osakaal, ligi 10 protsenti kogu personalist,» täpsustas Jäärats.
Märksõnaks digiturundus
Kõrgkoolid keskenduvad järjest enam digiturundusele ja koostööle. «Loomulikult on jätkuvalt oluline ka sihtturgudel reaalselt ja füüsiliselt kohal olla, aga kõiki tegevusi toetatakse online-tegevustega. Näiteks on järjest suuremat populaarsust potentsiaalsete välistudengite seas kogumas webinarid. Tegemist on interneti vahendusel toimuva infosessiooniga, kus tutvustatakse Eestit ja rahvusvahelisi õppekavasid,» selgitas EBSi rahvusvaheliste suhete juht Katre Paavo.
Ka Mariann Luguse sõnul jõuab info meie koolidest välistudengiteni läbi erinevate digikanalite, kodulehtede, erinevate rahvusvaheliste haridusportaalide ja sotsiaalmeedia. Teatud sihtriikides tehakse aga ka otseturundust, koostöös teiste Eesti ülikoolidega osaletakse rahvusvahelistel haridusmessidel ja korraldatakse infoüritusi ülikoolides.
«Kindlasti on oluliseks olemasolevate välistudengite kogemus ja soovitused, aga ka töö välisvilistlastega, mistõttu korraldame ka neile nende koduriigis tihtipeale üritusi,» lisas Lugus.
Eesmärk 5000 välistudengit
Ülikoolidel on välistudengite jaoks loodud ühtne vastuvõtusüsteem, misläbi võiks välistudengi kandideerimine Eesti ülikoolidesse olla võimalikult mugav ja lihtne.
«Kui välistudeng soovib kandideerida mitmesse eri kõrgkooli Eestis, siis saab ta seda teha ühes süsteemis, ühe avalduse ja ühtede dokumentidega. Sellest tulenevalt teevad tihedalt koostööd kõikide ülikoolide välisvastuvõtu spetsialistid, kes nii dokumente kui vajalikku infot omavahel vahetavad,» selgitas Paavo.
Üheks kõrgkoolide ühiseks eesmärgiks Paavo sõnul muuta õpikeskkond rahvusvahelisemaks, aastaks 2020 soovitakse Paavo sõnul Eestis õppimas näha 5000 välistudengit.
EBSis, TTÜs ja TLÜs võetakse avaldusi vastu augustikuuni, mil selguvad täpsed vastuvõtuarvud.