Suur Euroopa võrdlus: kas Eestis on siis nii hea ema olla, nagu võiks eeldada?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ema lapsega
Ema lapsega Foto: caro photo agency / Frank Sorge / Scanpix

Emapuhkus on pikk ja emapalka jagub poolteiseks aastaks. Jah, Eesti emadel on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes hea põli. Aga vaid esimesed aastad.

Triin läks tööle tagasi üheksa kuud pärast lapse sündi. «See oli minu jaoks täpselt õige aeg,» ütles ta. Inglismaal, kus ta elab ja töötab, on üheksa kuud täiesti tavaline aeg. Lasteaiad võtavad vastu ka kahekuiseid.

«Ma ei jõudnud ära oodata, millal tööle tagasi saan. Lapsega on kodus olla mõneti raske. Ma ei taha olla täiskohaga ema. Kuigi mõistan, et paljudele see sobib.»

Eestist pärit Triin ei paista sellega Lääne-Euroopas kuidagi silma. Üheksa kuud on isegi päris pikk aeg. Hollandis kestab emapuhkus vaid kolm kuud pärast lapse sündi ja tavaliselt kauem kodus ei oldagi. Kuigi sellele on lisaks võimalik võtta umbes poole aasta pikkune puhkus. Sel ajal maksab palka aga riik umbes neli eurot tunnis. Raha saab kätte alles aasta lõpus makse deklareerides. Nii et paljud hollandlannad kiirustavad tööle tagasi. Kuigi tihti poole kohaga.

«Kõik hollandlased, keda tunnen, on oma lapsed neljakuuselt lasteaeda jätnud, » rääkis Amsterdamis elav itaallanna Valeria Tantari. «See ei ole nende jaoks mingi probleem. See on loomulik.» Itaalias oleks see tema sõnul mõeldamatu. 

«Ma ei jätaks oma kolmekuust last kunagi lasteaeda. Ta on liiga väike.»

Aga Valeria kodumaal ei ole ka nii kerge poole kohaga tööd leida. Itaalias lihtsalt ei elaks selle rahaga ära, arvab ta.

Eestis hoitakse töökohta naisele kuni kolm aastat. Sellest poolteist aastat saab täispalka. Kolm aastat on Euroopa mõistes väga pikk aeg. Vaid üheksas riigis saab nii kaua lapsega kodus olla.

VALI RIIK, ET TÄPSEMALT UURIDA:

Austria

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

8 nädalat enne ja pärast sünnitust, kogu selle aja saab ema 100 protsenti eelmisest palgast. Töötud emad saavad aga 180 protsenti oma viimasest töötutoetusest.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

18 kuud ühele vanemale ja kuus kuud teisele. Aga vanematoetust saavad isegi need vanemad, kes puhkusele ei jää.

Lasteraha:

Austrias sõltub lasteraha laste vanusest ja arvust. Alla kolmeaastane saab näiteks 105,4 eurot kuus, üle 19-aastane aga 152,7 eurot kuus. 

 

Belgia

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

15 nädalat, neist vähemalt üheksa pärast lapse sündi ja üks enne. Erasektoris töötavad emad saavad esimesel kuul 82 protsenti palgast ning sealt edasi 75 protsenti (maksimaalselt 98,7 eurot päevas). Avalikus sektoris töötavad emad saavad toetust saja protsendi ulatuses.

Isapuhkus: 

Kümme päeva. Nendest esimesel kolmel päeval maksab riik isale 100 protsenti palgast ning järelejäänud seitsmel 82 protsenti, kuid mitte rohkem kui 107,91 eurot päevas.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Neli kuud mõlemale vanemale. Sel ajal makstakse vanemale 707,08 eurot kuus kätte.

Lasteraha:
  • Esimene laps – 83,4 eurot kuus
  • Teine laps – 154,33 eurot kuus
  • Kolmas ja järgmine laps – 230,42 eurot

Bulgaaria

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

410 päeva, neist 45 tuleb kasutada ära enne lapse sündi. Kogu aja vältel maksab riik emale 90 protsenti palgast.

Isapuhkus: 

15 päeva. Nagu emagi saab ka isa sel ajal 90 protsenti palgast

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni laps saab kahe aastaseks. Sel ajal maksab riik vanemale miinimumpalka. 2014.aastal oli Bulgaaria miinimumpalk kõigest 184,07 eurot.

Lasteraha:

Iga lapse pealt maksab riik 18 eurot

Eesti

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

140 kalendripäeva, mille jooksul saab ema oma endist palka edasi

Isapuhkus: 

10 tööpäeva. Puhkus hüvitatakse isale sajaprotsendiliselt.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni laps saab kolme aastaseks. Esimesed 62 nädalat saab vanem oma eelmist palka edasi. Pärast seda on võimalik saada lapsehooldustasu, mille suurus sõltub omakorda sellest, kas peres on veel lapsi ja kui vanad nad on.

Lasteraha:
  • Esimene ja teine laps – 45 eurot kuus
  • Kolmas ja järgmine laps – 100 eurot kuus

Hispaania

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

Esimese lapse puhul 16 nädalat, iga järgneva lapse korral kaks nädalat rohkem. Ka Hispaania emad saavad kogu oma eelmise palga iga puhkusel oldud kuu eest,kuid mitte rohkem kui 3597 eurot kuus.

Isapuhkus: 

30 päeva ning selle aja eest makstakse neile terve kuu palk.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni laps saa kolme aastaseks. Riigi poolt vanemapuhkus tasustatud ei ole, kuid osades regioonides võib kohata kuni paarisajaeuroseid toetuseid noortele emadele.

Lasteraha:

Lastetoetust saavad pered, kelle aastane sissetulek jääb alla 11 264 euro.

  • alla 5-aastane – 41,67 eurot kuus
  • 5 – 18-aastane – 24,25 eurot kuus

Holland

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

16 nädalat. Sel ajal saam ema 100 protsenti eelmisest palgast (maksimaalselt 197 eurot päevas).

Isapuhkus: 

2 tööpäeva, mis on täielikult tasustatud.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Tööandjate poolt on eelistatud , et ema naaseb tööle pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, küll aga võimaldatakse emale siis osalise koormusega tööl käimine.

Lasteraha:
  • alla 6-aastane – 64,99 eurot kuus
  • 6 – 11-aastane – 78,92 eurot kuus
  • 12 – 17-aastane – 92,85 eurot kuus

Horvaatia

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

28 päeva enne ja 70 päeva pärast lapse sündi. Emale makstakse sel ajal sada protsenti palgast. Töötud emad saavad 439 eurot kuus.

Isapuhkus: Ei ole

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kaheksa kuud esimese ja teise lapse korral, kasikute ja kolmanda lapse korral 30 kuud. Sarnaselt rasedus- ja sünnituspuhkusele on ka vanemapuhkus tasustatud saja protsendi ulatuses ning töötud saavas 439 eurot kuus.

Lasteraha:

Toetust saavad vanemad, kelle siisetulek ei ületa kindlat riigi poolt paika oandud piiri. Lasteraha suurus varieerub 27 ja 41 euro vahel.

Iirimaa

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

26 nädalat, mille jooksul maksab riik emale 230 eurot nädalas. Pärast seda võimalik jääda 16-ks nädalaks tasustamata puhkusele.

Isapuhkus: Ei ole

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

18 nädalat vanema kohta, kuid sel ajal vanemale hüvitist ei maksta.

Lasteraha:
  • Esimene ja teine laps – 150 eurot
  • Kolmas ja järgmine laps – 187 eurot

Itaalia

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

Kokku viis kuud, mille jooksul maksab riik emale 80 protsenti tema eelmisest palgast.

Isapuhkus: 

1 kohustuslik päev, mis on riigi poolt täielikult tasustatud

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuus kuni kümme kuud. Kuid isegi, kui ema puhkab kümme kuud, makstakse talle vaid kuue kuu jooksul 30 protsenti tema eelmisest palgast. Ülejäänud aeg on tasustamata.

Lasteraha:

Toetust saavad vähemalt kahe lapsega pered ning selle suurus sõltub nii pere sissetulekust kui liikmete arvust.

Näiteks kahe lapsega perekond aastasissetulekuga kuni 13 211 eurot saab lastetoetust 258,33 eurot kuus; aastasissetulekuga 25 893 kuni 25 999 eurot saab lastetoetust 127 eurot kuus; aastasissetulekuga üle 7 1 445 euro toetust ei maksta.

Kreeka

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

17 nädalat, neist kaheksa enne ja üheksa pärast sünnitust. Kogu selle aja saab ema sada protsenti eelmisest palgast.

Isapuhkus: 

Kaks päeva, mis on täielikult tasustatud.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Neli kuud mõlemale vanemale, kuid sel ajal vanemale ühtegi hüvitist ei pakuta.

Lasteraha:
  • Esimene laps – 8,22 eurot kuus
  • Teine laps – 24,65 eurot kuus
  • Kolmas laps – 55,47 eurot kuus
  • Neljas ja järgmine laps – 67,38 eurot kuus

Küpros

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

18 nädalat, mille tasustamine käib erilise reegli järgi. Nimelt sõltub hüvitise suurus sellest, mitu inimest lisaks sündivale lapsele ei käi peres tööl. Kui neid on vaid üks, siis makstakse emale 75 protsenti eelmisest palgast, kolme või rohkema korral sada protsenti. Soovi korral võib ema veel neli kuud tasustamata puhkusel olla.

Isapuhkus: Ei ole

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust): Ei ole

Lasteraha:

Lastetoetust makstakse kord aastas ning see sõltub laste arvust ja pere sissetulekust.

  • Aastane sissetulek üle 18 367 euro
    • Esimene laps – 514,12 eurot aastas
    • Teine laps –1131,12 eurot aastas
    • Kolmas laps - 1233,92 eurot aastas
  • Aastane sissetulek 18 367 kuni 36 734 eurot
    • Esimene laps – 462,71 eurot aastas
    • Teine laps –1079,52 eurot aastas
    • Kolmas laps - 1131,1 eurot aastas

Leedu

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

18 nädalat, 70 päeva enne ja 56 pärast lapse sündi. Leedu emad saavad kogu puhkuse ajal sada protsenti palgast (maksimaalselt 1379 eurot kuus)

Isapuhkus: 

28 päeva, mis on tasustatud samamoodi nagu rasedus- ja sünnituspuhkus.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni laps saab kolme aastaseks. Vanemahüvitise saamiseks antakse kaks valikut:

  • Sada protsenti palgast, kuni laps on aastane, edasi tasustamata
  • 70 protsenti palgast, kuni laps on aastane, siis 40 protsenti kuni laps on kahene, edasi tasustamata
Lasteraha:

Kui pere sissetulek liikme kohta ületab 152 eurot kuus, siis toetust ei maksta. Muidu makstakse nii laste vanuse järgi:

  • Kuni kahe aastane laps – 28,5 eurot kuus
  • Kuni 18-aastane - 15,2 eurot kuus

Luksemburg

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

16 nädalat, kaheksa enne ja kaheksa pärast sünnitust. Kõik nädalad on täielikult tasustatud. Maksimaalselt saab ema koguni 9605 eurot kuus.

Isapuhkus: 

Ei ole, kuid riik võimaldab töölt erakorraliselt puududa lapse sünni korral ning sel juhul ei kaota isa palgast sentigi.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuus kuud mõlemale vanemale. Iga kuu saab vanem 1778 eurot.

Lasteraha:

Luksemburgis makstakse toetust lastearvu järgi. Ühe lapse korral 185,60 eurot, kahe puhul 440,72 eurot, kolme puhul 802,74 eurto ning iga järgneva lapse kooral lisatakse summale juurde 361,82 eurot. Küll aga on võimalik saada lisatoetust sõltuvalt lapse vanusest. Iga kuue kuni kaheteistkümne aastane laps saab veel 16,17 eurot ja vanemad lapsed 48,52 eurot.

Läti

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

112 päeva, 56 päeva enne ja pärast sünnitust. Emale makstakse sada protsenti eelmisest palgast.

Isapuhkus: 

10 päeva, mille eest saab isa 80 protsenti kümne päeva palgast.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni poolteist aastat enne kui laps saab kaheksa aastaseks. Seda puhkust võib võtta ka osade kaupa ning riik maksab vanemale 70 protsenti sellest palgast, mida ta puhkuse ajal teeninud oleks.

Lasteraha:
  • Esimene laps – 11,4 eurot
  • Teine laps – 13,7 eurot
  • Kolmas laps – 18,3 eurot
  • Iga järgnev – 20,6 eurot

Malta

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

14 nädalat sajaprotsendilise tasuga, soovi korral veel neli tasustamata nädalat.

Isapuhkus: Ei ole

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Neli tasustamata kuud mõlemale vanemale

Lasteraha:
  • 1 laps – 346,32 eurot aastas
  • 2 last – 442,64 eurot aastas
  • 3 last – 538,96 eurot aastas
  • 4 last – 635,28 eurot
  • Iga järgnev laps lisab aastasele toetusele veel 96,32 eurot

Poola

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

Emadel on kaks valikut:

  • 26 nädalat ja sada protsenti palgast
  • 52 nädalat ja 80 protsenti palgast
Isapuhkus: 

Kaks nädalat, mis on sajaprotsendiliselt tasustatud

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kokku 36 nädalat, üks neist on kindlalt emale ja teine isale. Ülejäänud nädalad võivad vanemad omal soovil ära jagada. Kui pere sissetulek ühe liikme kohta on alla 131 euro kuus, siis maksab riik vanemale koju jäämise eest 97 eurot kuus.

Lasteraha:

Kui pere sissetulek ei ületa 122 eurot kuus pereliikme kohta

  • Alla viie aastane laps – 17 eurot kuus
  • 5 – 18-aastane laps – 22 eurot kuus
  • 18 – 24-aastane laps – 24 eurot kuus

Portugal

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

120 sajaprotsendiliselt tasustatud päeva või 150 päeva ja 80 protsenti palgast.

Isapuhkus: 

20 tööpäeva, neist 10 kohustuslikud. Vahet ei ole, kui pika puhkuse isa võtab, igal juhul saab ta sada protsenti sellele ajala vastavast palgast.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Mõlemale vanemale on ette nähtud kolm kuud, kuid korraga puhkama jääda saab vaid üks vanematest. Kui vanemapuhkus võetakse vahetult pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu, siis maksab riik 25 protsenti varasemast palgast.

Lasteraha:

Toetuse suurus sõltub pere sissetulekust, pereliikmete arvust ning laste vanusest. Alla aastased lapsed saavad vastavalt 33,88 kuni 174,72 eurot kuus ja vanemad lapsed saavad 11,29 kuni 43,68 eurot kuus.

Prantsusmaa

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

16 nädalat, alates kolmandast lapsest 26 nädalat. Avalikus sektoris makstakse emale sada protsenti palgast, kuid mitte rohkem kui 3129 eurot kuus. Erasektoris oleneb hüvitise saamine ja suurus konkreetselt tööandjast.

Isapuhkus: 

11 päeva ning selle tasustamine on täpselt samasugune, kui rasedus- ja sünnituspuhkuse oma.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni laps saab kolme aastaseks. Olenemata sellest, kas vanem jääb puhkusele või mitte, maksab riik 572,81 eurot kuus. Kui üks suure pere vanematest jääb vähemalt aastaks koju, siis maksab riik veel 819 eurot lisaks.

Lasteraha:
  • Esimene laps – 0 eurot
  • Teine laps – 123,92 eurot
  • Kolmas laps – 287,7 eurot
  • Neljas laps – 441,28 eurot
  • Viies laps – 600,26 eurot
  • Kuues laps – 759,04 eurot

Rootsi

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

Kaks nädalat, sel ajal maksab riik 77.6 protsenti palgast.

Isapuhkus: 

Rootsis ei ole isapuhkus ainult isadele. Pigem võib seda nimetada sünnipuhkuseks. Nimelt võib kümneks päevaks koju jääda nii isa, vanavanem kui ka niisama lähedane isik ning tööandja maksab selle aja eest 80 protsenti palgast.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni laps saab 18-kuuseks, mõlemale vanemale on ette nähtud vähemalt 60 päeva. Neist 390 päeva saab vanem 77,6 protsenti palgast, ülejäänud 90 päeval 20 eurot päevas.

Lasteraha:

Lapsetoetuse määr on 109 eurot. Alates teisest lapsest saab vanem veel suure pere toetust.

  • Teine laps – 16 eurot
  • Kolmas laps – 47 eurot
  • Neljas laps – 105 eurot
  • Viies ja järgmine laps – 130 eurot

Rumeenia

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

Aastaks koju jäädes saab ema 75 protsenti oma palgast (maksimaalselt 800 eurot) ning siis tööle naastes veel aasta aega 113 eurot kuus.kaheks aastaks koju jäädes saab ema samuti 75 protsenti, kuid sel juhul mitte rohkem kui 305 eurot kuus

Isapuhkus: 

Rumeenia isad võivad jääda kuni üheks kuuks koju, aga seda vaid juhul, kui ema samal ajal rasedus- ja sünnituspuhkusel ei ole. Ka isapuhkuse tasu tuleb sel juhul ema tasu arvelt, kuid isa saab sada protsenti palgast.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust): Ei ole

Lasteraha:

Toetused on ette nähtud vaid puuetega lastele.

Saksamaa

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

14 nädalat enne ja kaheksa pärast sünnitust. Varem tööl käinud emad saavad sada protsenti palgast, töötud sada protsenti töötutoetusest.

Isapuhkus: Ei ole

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni laps saab kolme aastaseks. Vanemale makstakse sel ajal 67 protsenti palgast.

Lasteraha:
  • Esimene ja teine laps – 184 eurot
  • Kolmas laps – 190 eurot
  • Neljas ja järgmine – 215 eurot

Slovakkia

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

34 nädalat, mille jooksul makstakse emale 65 protsenti palgast.

Isapuhkus: Ei ole

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni laps saab kolme aastaseks. Ka tagasi tööle naasevad vanemad saavad riigile toetust 203,2 eurot sel ajal.

Lasteraha:

21,99 eurot igale lapsele

Sloveenia

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

105 kalendripäeva. Emale makstakse selle aja eest kogu samale ajaperioodile vastav palk.

Isapuhkus: 

90 kalendripäeva. Esimesel viieteistkümnel päeval saab isa 90 protsetni palgast, kuid kui tema palk jääb alla 763 euro kuus, siis makstakse talle kogu tema palk. Pärast 15 päeva saab isa 174 eurot kuus.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

260 kalendripäeva kokku, kumbki vanem saab 130 päeva. Sel ajal saab vanem terve palga, kuid mitte vähem kui 300 ega rohkem kui 1800 eurot kuus.

Lasteraha:

Toetuse suurus sõltub sissetuleku suurusest pereliikme kohta võrrelduna riigi keskmise palgaga. Üksikvanema lapse toetus on kümme protsenti suurem ning eelkooliealiste lastel, kes ei käi lasteaias, on toetus 20 protsenti suurem.

  • Pere sissetulek liikme kohta kuni 15 protsenti riigi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta
    • Esimene laps – 114,31 eurot
    • Teine laps – 125,73 eurot
    • Kolmas laps – 137,18 eurot
  • Pere sissetulek liikme kohta 15 kuni 25 protsenti
    • Esimene laps – 97,73 eurot
    • Teine laps – 108,04 eurot
    • Kolmas laps – 118,28 eurot
  • Pere sissetulek liikme kohta 25 kuni 30 protsenti
    • Esimene laps – 74,48 eurot
    • Teine laps – 83,25 eurot
    • Kolmas laps – 91,98 eurot
  • Pere sissetulek liikme kohta 30 kuni 35 protsenti
    • Esimene laps – 58,75 eurot
    • Teine laps – 67,03 eurot
    • Kolmas laps – 75,47 eurot
  • Pere sissetulek liikme kohta 35 kuni 45 protsenti
    • Esimene laps – 48,04 eurot
    • Teine laps – 56,06 eurot
    • Kolmas laps – 64,03 eurot
  • Pere sissetulek liikme kohta 45 kuni 55 protsenti
    • Esimene laps – 30,44 eurot
    • Teine laps – 38,1 eurot
    • Kolmas laps – 45,17 eurot
  • Pere sissetulek liikme kohta 55 kuni 75 protsenti
    • Esimene laps 22,83 eurot
    • Teine laps – 30,44 eurot
    • Kolmas laps – 38,1 eurot
  • Pere sissetulek liikme kohta 75 kuni 99 protsenti
    • Esimene laps - 19,88 eurot
    • Teine laps – 27,5 eurot
    • Kolmas laps – 35,11 eurot

Soome

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

Neli kuud. Esimesel kaheksal nädalal 90 protsenti palgast, edaspidi 70 protsenti. Töötud emad saavad 598 eurot kuus. Enne sünnitust saab ema aga valida, kas võtab vastu ühekordse maksuvaba 140 eurose hüvitise või salapärase kasti. Kast sisaldab paljusid lapsele ning noorele emale vajalikke esemeid. Nende hulgas on näiteks riided, voodipesu, hambahari, küünekäärid, korduvkasutatavaid mähkmed ning raamat. Täpsemalt saad vaadata siit.

Isapuhkus: 

Üheksa nädalat. Esimesel kolmekümnel päeval 75 protsenti, siis 70 protsenti palgast.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni laps saab kolme aastaseks. Sel ajal maksab riik vanemale hüvitist, mis on sarnaselt isapuhkuse omale esimesel kolmekümnel päeval 75 protsenti ning edaspidi 70.

Lasteraha:
  • Esimene laps – 100 eurot
  • Teine laps – 110,50 eurot
  • Kolmas laps – 141 eurot
  • Neljas laps – 161,5 eurot
  • Viies ja järgmine laps – 182 eurot
  • Üksikvanematel iga lapse pealt 46,60 eurot rohkem

Taani

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

18 nädalat, neli enne ja 14 pärast. Sel ajal saab ema sada protsenti palgast, maksimaalselt 546 eurot nädalas.

Isapuhkus: 

Kaks nädalat ning tasustatud samamoodi nagu rasedus- ja sünnitupuhkus.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

32 nädalat. (rahastus samasugune nagu rasedus- ja sünnituspuhkusel)

Lasteraha:
  • Kuni kahe aastane laps – 190 eurot
  • Kolme kuni kuue aastane – 150 eurot
  • Seitsme kuni seitsmeteistkümne aastane – 118 eurot

Tsehhi

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

28 nädalat, neist ainult pooled on kohustuslikud. Tsehhi ema saab sellel ajal 70 protsenti palgast, kuid mitte rohkem kui 1194 eurot kuus

Isapuhkus: Ei ole

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Kuni lapse kolmanda sünnipäevani. Hüvitis on 70 protsenti palgast, kuid selle ülempiir sõltub ajast, mille vanem hüvitise saamiseks valib:

  • 24 kuu puhul maksimaalselt 419 eurot kuus
  • 48 kuu puhul maksimaalselt 255 eurot kuus
Lasteraha:
  • Kuni kuue aastane – 19 eurot
  • Kuue kuni viieteistkümne aastane – 24 eurot
  • Viieteist kuni kahekümne kuue aastane – 27 eurot

Suurbritannia

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

52 nädalat, neist kohustuslikud vaid kaks. Esimesel 39 nädalal maksab riik emale 90 protsenti tema palgast, edaspidi on puhkus tasustamata.

Isapuhkus: 

kaks nädalat. Ka isa saab puhkuse ajal 90 protsenti.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

18 nädalat ühe vanema ja lapse kohta. See tähendab, et kui perre sünnib üks laps võib kumbki vanem 18-ks kuuks puhkama jääda, kaksikute korral aga kumbki 36-ks nädalaks. Seda aega riik ei tasusta.

Lasteraha:
  • Esimene laps – 107 eurot
  • Teine ja järgmine – 71 eurot

Ungari

Rasedus- ja sünnituspuhkus:

24 nädalat, mille jooksul saab ema 70 protsenti palgast.

Isapuhkus: 

Viis täielikult tasustatud päeva.

Vanemapuhkus (pärast rasedus- ja sünnituspuhkust):

Lapse kolmanda sünnipäevani. Tervisekindlustuseta vanematele maksab riik 94 eurot kuus. Need, kellel aga kindlustus olemas, saavad 70 protsenti palgast.

Lasteraha:
  • Esimene laps – 42 eurot (üksikvanem 48 eurot)
  • Teine laps – 46 eurot (üksikvanem 51 eurot)
  • Kolmas laps – 56 eurot (üksikvanem 59 eurot)

Brasiillanna Juliana Guarany elab Saksamaal. Ka lapse toob Hamburgi Ülikoolis töötav sotsiaalteadlane ilmale seal. «Saksamaal on põhiline mure, kuidas neljakümnendates koduperenaised tagasi tööle suunata saaks. Neil on raske tööd leida,» rääkis ta. «Brasiilias on see mure kõigil, mitte vaid koduperenaistel.» Juliana sõnul toetab Saksa riik noori emasid väga korralikult. Brasiilias oleks see mõeldamatu.

Aga Eesti. Ka meil on hea. Aga Aasta Ema 2015 tiitli pärinud Eva Teppo sõnul vaid esimesed poolteist aastat. «Kuna mul on palju lapsi, siis paljulapselise pere toetus on suhteliselt väike,» ütles üheksa lapse ema Postimehele.

Eva Teppo aasta ema üritusel. Foto: Arno Saar / Õhtuleht / Scanpix
Eva Teppo aasta ema üritusel. Foto: Arno Saar / Õhtuleht / Scanpix Foto: Arno Saar / Õhtuleht

«Näiteks kui laps läheb kõrgkooli, aga on täiskasvanu, siis kaob toetus ära. Kuigi tegelikult sellele lapsele läheb tihti isegi rohkem raha kui väiksele lapsele.» Teppo saab lastetoetust vaid umbes 300 eurot kuus. «Aga on olnud halvemaid aegu. Mu esimene laps sündis 86ndal aastal. Siis oli ikkagi raskem.»

Euroopalik karjäärinaiste liikumine, kus lapsi jäetakse aina varem kasvatajate ja lapsehoidjate õlule, tundub Teppole vale. «See poolteist aastat on tegelikult hästi lühike aeg. See on hädavajalik, et ema oleks lapsega koos. See on hästi kurb jah, kui see nii hakkab kujunema. Tegelikult ka poolteiseaastast last jätta kusagile ei ole õige. Vähemalt kolm aastat peaks laps olema emaga koos. Ja siis lasteaeda, aga mitte varem.»

Avaldatud on nii uuringuid, mis näitavad, et emast eemaldumine beebidele halvasti ei mõju, kui ka neid, mis tõestavad, et mõjub küll halvasti.

Vaata, millises Euroopa Liidu riigis on parim olla lapsevanem (kliki piltidel):
 
 
 

Väga kaua! Vaid Leedus ja Saksamaal hoitakse sulle töökohta kauem soojas kui siin

15 riigis saab ema endist palka edasi

Kõigis riikides saab emapalka kogu emapuhkuse aja. Kui enamik riikidest on selle summa sidunud ema eelmise sissetulekuga, siis Iirimaal on paika pandud kindel summa - 920 eurot kuus. Kõige väiksemat protsenti pakub emadele Slovakkia (kõigest 65 protsenti), kuid kuna seal on emapuhkusele jäämine kohustuslik, siis tuleb emadel 34 nädalat saada hakkama vaid selle osakesega palgast.

 
Isa olla on viletsam kui Hispaanias ja Sloveenias
Kõige kauem saavad lastega kodus olla Sloveenia isad - maksimaalselt lausa 130 päeva, mille eest jookseb palk edasi. Teisel kohal on Soome. Meie põhjanaabrite isad võivad beebidega koju jääda kuni 63 päevaks. Hispaanias ja Rumeenias aga näiteks kuu aega. Eesti meestele antakse vaid kümme päeva uue ilmakodanikuga koosolemiseks.
Pole kõige hullem
Esimese lapse eest saab toetust kõige rohkem Taanis, Saksamaal ja Austrias, Eestis aga enam kui kolm korda vähem. Aga kõige hullem pole ka. Näiteks Kreeka esimese lapse toetus on vaid 8,22 eurot.
Saame hakkama
Sama lugu. Taani, Saksamaa ja Austria teised lapsed saavad kõige rohkem toetust. Kõige vähem aga Läti lapsed - vaid 13 eurot ja 70 senti kuus. Eesti on edetabeli keskel 45 euroga.
Euroopa keskmine
Prantsuse kolmandad lapsed saavad ligi 300 eurot toetust kuus. Umbes sama palju kui Eesti pensonär pensioni. Kõige vähem saavad Bulgaaria lapsed - vaid 18 eurot kuus. Eestis saab kolmanda lapse eest sada eurot kuus.

*Andmed on kogutud erinevatest Euroopa Liidu uuringutest ja ametlikest allikatest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles