Kui Brüssel peaks lähiajal nimetama Valga- ja Viljandimaa kolmanda astme seakatkutsooniks, võib see lämmatada Eesti suurimate farmide tegevuse. Seda hoolimata asjaolust, et nakkust neis ei ole ja kõike on tehtud määrustepäraselt.
Täismahus: seakasvatajad kardavad täielikku krahhi
23. juuli 2015, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just sellise musta stsenaariumiga avastasid end eile silmitsi Eesti seakasvatajad, kui hakkasid analüüsima, millised mõjud sel nädalal Valgamaa üksiktallu ja Viljandimaa kahte väikefarmi jõudnud viirusel on.
Olgu öeldud, et umbes kahe kolmandiku Eestimaa kohta kehtib Euroopa Komisjoni otsusel juba praegu seakatku 1. või 2. tsoon. Lühidalt öeldes tähendab see nõuet farmidest pärit sealiha väga põhjalikult kontrollida, ent loomade ja liha transport pole piiratud. Kolmas tsoon seevastu tähendaks, et elusaid sigu võib viia ainult tapamajja ja eksportida saab üksnes kuumtöödeldud tooteid, mitte aga toorest liha.
«Piirangud justkui eeldavad, et me elame kuskil 19. sajandis, kus siga kohapeal kasvatati, tapeti ja söödi ära. Me elame ajal, kus sead ei liigu mitte ainult üle riigi vaid ka riikide vahel,» kirjeldab Viljandimaal Viiratsi lähedal Ekseko ja Rakvere lihatööstuse farme majandava HKScan Estonia äridirektor Margus Venelaine.
HKScani näitel kasvatatakse põrsaid Eesti ühes piirkonnas, viiakse nuumamisele teise piirkonda, tapamajja kolmandasse ja tootmiseks või müügiks üle piiri. Kui loomi või liha enam liigutada ei saaks, kogu masinavärk seiskuks. Viljandi põrsad tuleks viia otse tapamajja ehk sisuliselt maha kanda. «Kui see tsooni reegel kestab kaua, siis see tapab ära kõik seal tsoonis olevad seakasvatused – selles pole mitte vähimatki kahtlust,» ütleb Venelaine.
Probleem on suur, sest Eestis on kokku 350 000 siga, millest HKScan majandab umbes 40 protsenti. Ka liha ekspordil on suur tähtsus, sest näiteks möödunud aastal müüdi elusana üle piiri 110 000 siga.
Venelaine ei tea, kas Rakvere ja Ekseko farmid, mis asuvad Ridaküla taudikoldest mõnekümne kilomeetri kaugusel, kolmandasse tsooni määratakse. Tõenäosus on aga suur. Veterinaar- ja toiduameti (VTA) juht Ago Pärtel ütles, et tõenäoliselt on otsus Valga ja Viljandi maakond,» lausus Venelaine.
Viru lihaühistu tegevjuht Riho Kaselo ütleb, et põhiküsimus ongi, kuidas kompenseerida kahju neile farmidele, kes on ohutsoonis, aga pole nakatunud. Kui oodata lihahinna langust 30 protsendi võrra praegusest ja alustada alles siis Euroopa Liidu kompensatsiooniga, tähendaks see tööstusele ikkagi kahju. Lahendus võiks seisneda selles, et Euroopa Komisjon teeb Baltikumile erandi ja lubab nõudeid järgivatel tervetel farmidel vana mudeli järgi edasi kaubitseda.
Endine põllumajandusminister ja europarlamendi saadik Ivari Padar hindas, et komisjoni veenmine võib õnnestuda, aga VTA-l tuleb selleks pingutada. «Uuema seakatku puhul on Balti riigid ja Poola täiesti uues olukorras. Mingist varasemast standardist ei saagi rääkida, kõik see asi on uus. Siin kindlasti on see koht, kus Eestil tuleb maksimaalselt seletada, et riskide kõrval tuleb arvestada ka majanduslikku olukorda ehk juba praegust sealihatootmise halba seisu,» soovitas Padar.