Eesti on alates taasiseseisvumisest tegutsenud targalt ning langetanud häid sõjalis-poliitilisi valikuid, leidsid eksperdid Tartu Ülikooli Euroopa Liidu ja Vene uuringute keskuse korraldatavas Ukraina-teemalises suvekoolis.
Kaitseekspert: Eesti sõjalis-poliitilised otsused on osutunud väga edukaks
20. august 2015, 19:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil pole mittetöötavat nõukogude sõjaväe tehnikat ning puuduvad probleemid korrumpeerunud sõjaväeohvitseridega nagu mitmes teises Ida-Euroopa riigis,» rääkis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste major Karl Salum. «Kuid mis kõige tähtsam, tänu targale tegutsemisele NATOs ning osalemisele rahvusvahelistel missioonidel on Eestil partnerite seas arvestatav reputatsioon ja kuulsus,» rõhutas ta. «Eesti nišivõimekus on hästi tuntud, näiteks meie miinitõrjespetsialistide tegutsemine.»
«Tänu pingutustele saame Põhja-Atlandi alliansist materiaalset ja psühholoogilist tuge, hea tunde tekitab teadmine, et oleme ajaloo kõige suurema ja võimsama liidu liikmed,» märkis Salum, lisades et tänu NATO-le on Eestil ligipääs kõrgetasemelisele sõjatehnoloogiale. «Võime kindlad olla, et sõjatehnikat ostes ei lähe meie raha raisku,» kinnitas ta.
Abi tekkimise vajaduse korral soovitas Salum seda küsida otse mõnelt partnerilt. «Kahepoolne suhtlus on oluliselt lihtsam kui see, et küsitakse abi alliansilt, viimasel juhul on vaja 28 liikme konsensuslikku nõusolekut,» tõi ta esile. Kuigi otsustusprotsess on tihti keeruline, leidis ekspert, et NATO suudab end vajadusel positiivsest küljest näidata ning seda on olnud näha ka Ukrainas. «Allianss loob tingimused selleks, et humanitaarabi saaks riiki saabuda ja tsiviilmissioonid oma tööd teha,» tõi ta positiivseid näiteid.
Ukrainlastele anti edasi sõnum, et pole tähtis, kui palju midagi teha, vaid oluline on, et ettevõetu hästi ja kvaliteetselt lõpule viidaks. «Eesti panustab missioonidesse absoluutarvudes küllaltki vähe, kuid see, mida väikese arvuliste ressurssidega ära on suudetud teha, on maailmas hinnatud,» leidis Salum.
Salumi hinnangul peab Eesti täitma NATO reegleid, sest ainult nii saame loota abile, kui see vajalikuks peaks osutuma. «Meie geograafiline positsioon on kehv, Venemaa pääseb Baltikumile oluliselt lihtsamini ligi kui NATO liitlased,» ütles Salum. «Seetõttu tuleb agressiooni korral liitlaste saabumiseni vastu pidada ning loota, et artikkel viis rakendub,» rääkis ta. «Abi tulemata jäämise korral jookseksime ressurssidest ning meestest tühjaks,» kirjeldas ta võimalikku musta stsenaariumi, põhjendades sellega vajadust liitlaste standardeid täita.
Salumi sõnul on teatav skeptilisus partnerite osas aga õigustatud. «Alliansi siseseks probleemiks on kujunenud see, et kõik liikmed ei panusta võrdselt, palju on priisõitu, kus mitmed riigid arvavad, et nad ei peagi standarditele vastavalt panustama,» kirjeldas ta NATOs esinevaid probleeme.
Ekspert lisas, et ainult NATO abile Eesti loota ei saa ning riik peab olema valmis nendes valdkondades, milleks meil on võimekus olemas, ka ise panustama. «Näiteks sõjaolukorras tuleb tagada riigi toimimine – lapsed peavad saama koolis käia ja haridust omandada. Me ei taha muutuda selliseks ühiskonnaks nagu Afganistan, kus pole mitte midagi peale sõja,» selgitas ta.