Täna Brüsselis toimunud kohtumisel leppisid Euroopa Liidu riikide ministrid kokku 120 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises liikmesriikide vahel.
Euroopa riigid leppisid kokku 120 000 sõjapõgeniku abistamises, Eesti võtab 550 inimest
22. september 2015, 19:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie, slovakid, rumeenlased, ungarlased vastu. Soome jäi erapooletuks. Resolutsioon vastu võetud,» kirjutas Tšehhi siseminister Milan Chovanec Twitteris.
Kesk-Euroopa riigid pole rahul
«Peagi me mõistame, et keisril ei ole rõivaid. Tänane oli terve mõistuse lüüasaamine,» lisas Chovanec.
Praha raadio teatas, et Tšehhi võib viia asja Euroopa Kohtusse, vahendas ERR.
Nelik eesotsas Ungariga on Euroopa Komisjoni pagulaskvootide plaanile vastu, väites, et Brüsselil ei ole mingit õigust sundida neid vastu võtma tuhandeid põgenikke ja sellega nõustumine oleks neliku hinnangul riikliku suveräänsuse rikkumine.
Eesti on lubanud vastu võtta 550 inimest
Kokku abistavad liikmesriigid 160 000 inimest, millest Eesti on lubanud vastu võtta koos tänaste otsustega suurusjärgus 550 inimest, ütles siseministeeriumi pressiesindaja Postimehele.
«Usun, et tegemist oli õiglase, mõistliku ja ühtse Euroopa tuleviku seisukohalt hädavajaliku kokkuleppega. Kuigi mõni riik ei nõustunud ümberjagamise põhimõtetega, on siiski oluline, et leiti lahendus, mis enamikule sobis ja mida kõik täidavad,» kommenteeris siseminister Hanno Pevkur.
«Äärmiselt tähtis on samuti see, et ka tulevikus teevad pagulaste ümberpaigutamise otsuse liikmesriigid ühiselt ja seda ei volitatud Euroopa Komisjonile,» lisas ta.
«Kõik mõistavad vajadust tegeleda veelgi enam piiri tugevdamise, inimsmugeldajate tabamise, kaitset mittevajavate inimeste tagasisaatmise ja muu sellisega, ent lahendust vajas ka inimeste ümberpaigutamine Itaaliast ja Kreekast ning see oligi tänase päeva olulisim otsus,» rääkis Pevkur.
Edasi tegeletakse sellega, et ELi saabuvate põgenike arv väheneks
«Nüüd saavad valitsusjuhid homsel ülemkogul keskenduda pikemaajalistele lahendustele selleks, et Euroopa Liitu saabuvate põgenike arv väheneks,» täiendas ta.
Siseministri kinnitusel näitas tänase otsuse kaalu ka see, et vabatahtlikult liitusid täiendavate panustega Taani, kellel oli õigus mitte osaleda pagulaste abistamises, ning väljastpoolt Euroopa Liitu Norra ning Šveits.
Tänase ministrite kohtumise eesmärk oli arutada Euroopa Komisjoni 9. septembril tehtud ettepanekut, mille kohaselt on vajadus Euroopa riikide vahel jagada kokku 120 000 Itaalias ja Kreekas olevat pagulast.
Muutlikud arvud
Euroopa Komisjon avaldas mais plaani migratsioonikriisi leevendamiseks, mis pakkus muuhulgas välja, et Euroopa Liidu liikmesriikide vahel peaks ära jagama 40 000 põgenikku ja esialgsetel andmetel võib see Eestile tähendada 326 põgeniku vastuvõtmist.
Juulis toimunud siseministrite kohtumisel jõuti kokkuleppepele, et Eesti osa Vahemerekriisi lahendamisel moodustab kahe aasta jooksul 150 inimest, millele võib lisanduda veel kuni 30 inimest.
Septembri alguses tegi Euroopa Komisjon ettepaneku lisaks mais teatavaks tehtud 40 000 täiendavalt 120 000 pagulase ümberpaigutamiseks Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning Eesti osa neist on 373 inimest.
Möödunud nädalal toimunud kohtumisel Euroopa Liidu siseministrid 120 000 pagulase ümberpaigutamisel kokkuleppele ei jõudnud.
Käesoleval aastal on Euroopasse üle Vahemere saabunud 477 906 migranti.