Eesti elanikud hindavad võitlust diskrimineerimisega märksa vähem tõhusaks kui Euroopa Liidus keskmiselt, selgub äsja avaldatud Eurobaromeetri uuringust.
Eestlased kahtlevad diskrimineerimisega võitlemise tõhususes
5. oktoober 2015, 21:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis tehtavaid jõupingutusi diskrimineerimisega võitlemiseks hindas tõhusaks või mõõdukalt tõhusaks 45 protsenti küsitlusele vastanutest, Euroopa Liidus keskmiselt ulatus sama näitaja 63 protsendini.
Suurem erinevus ilmnes selles hinnanguskaala osas, kus inimesed leidsid, et diskrimineerimisega võideldakse tõhusalt. Selline seisukoht oli 15 protsendil eestlastest ja 27 protsendil Euroopa Liidu kodanikest. Mõõdukalt tõhusaks pidas diskrimineerimisvastast võitlust 30 protsenti eestlastest ja 36 protsenti ELi elanikest.
Väitega, et tema kodumaal ei tehta mingeid jõupingutusi diskrimineerimisega võitlemiseks nõustus spontaanselt 15 protsenti eestlastest, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt nõustus sellega ainult viis protsenti vastanutest.
Eestlaste seas oli ka keskmisest märksa suurem osakaal neid, kes ei osanud teema kohta midagi arvata - 17 protsenti ELi keskmise seitsme protsendiga võrreldes.
Samas kaldusid eestlased keskmisest eurooplastest vähem toetama uusi meetmeid diskrimineerimisriskiga gruppide kaitseks. Eestis pooldas selliseid meetmeid 52 protsenti ja uute meetmete vastu oli 31 protsenti vastanutest. Euroopa Liidus keskmiselt pooldas diskrimineerimisriskiga gruppide kaitseks uute meetmete rakendamist 62 protsenti ja vastu oli 27 protsenti elanikest.
Eurobaromeetri küsitlus korraldati kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides mai lõpus - juuni alguses, Eestis küsitleti 1018 inimest. Uuringu tulemused avaldati oktoobri alguses.