Kiirabijuhtide hinnangul on kiirabiasutused Eestis praegu väga ebaühtlase tasemega ning parim lahendus oleks koondada need regionaalse juhtimise alla.
Kiirabijuhid koondaksid kiirabid regionaalse juhtimise alla
2. november 2010, 19:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimehe Ago Kõrgvee arvates on annaksid regionaalsed kiirabid võimaluse osutada teenust võimalikult väikese riskiga, sest sinna saaks koondada piisava hulga inimesi ja varustust ning töötada välja ühtsed kõrged standardid. «Saaksime nõuda suurelt kollektiivilt ühetaolist käitumist ja sellist asutust on efektiivne ja ratsionaalne juhtida,» leidis Kõrgvee.
Praegu on Eestis terve hulk kiirabisid, kus on ainult üks või kaks brigaadi ning näiteks kasvõi ühe töötaja haigestumise korral on väga keeruline leida talle asendajat.
Mitu regionaalset kiirabiasutust Eestis täpsemalt olema peaks, vajab Kõrgvee sõnul veel analüüsimist. «Neid võib olla neli või rohkem, aga igal juhul peaksid asutused tegema omavahel tihedat koostööd,» märkis ta.
Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul peab eesmärgiks olema võrdse kohtlemise printsiip ehk teisisõnu sarnaste terviserikete või vigastustega inimesed peavad saama võrdset abi ükskõik millises Eesti otsas.
Praegu on kiirabi kvaliteet tema sõnul piirkonniti väga erinev – kui ühes asutuses on uued autod, väga korralik varustus ja aparatuur ning põhjalikult koolitatud töötajad, siis teises jätab kõik soovida.
Adlase sõnul vajavad kiirabitöötajad tsentraalseid koolitusi, kiirabiautodele ja –varustusele tuleb välja töötada ühtsed normid ning kiirabide tööd tuleks igal aastal regulaarselt kontrollida. Adlase hinnangul tuleks sotsiaalministeeriumi juurde luua aruandekohustuslik tööorgan, kes valmistakski ette alused kiirabi ühtlaseks kättesaadavuseks, operatiivseks korraldamiseks ning kvaliteedianalüüsiks.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur nentis, et kiirabiteenuse osutamine on mõningates piirkondades tõepoolest problemaatiline, seda eelkõige saartel ja rannikualadel.
Praegu on paljud erakonnalise meditsiini erialad koondunud kas Tallinnasse või Tartusse ning vahemaad ühte või teise linna vajaliku abi järele sõitmiseks on sageli suured. Samas on nii tallinlastel kui ka näiteks kihnlastel ministri sõnul õigus eeldada kiirabiteenust võrdsetel alustel.
Pevkuri sõnul tuleb kõigepealt selgeks teha, kui palju peaks kiirabiteenuse pakkujaid Eestis olema ning alles seejärel saab rääkida regionaalsete kiirabide moodustamisest.
Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe sõnul erineb kiirabiteenuse kättesaadavus isegi niivõrd tiheda asustusega piirkonnas nagu Harjumaal kohati kuni 50 protsenti. «Kui isegi Harjumaal on sellised äärealad, mis siis veel muudest piirkondadest rääkida,» märkis ta.
Pevkur näeb ühe lahendusena riigi omandis olevate helikopterite kasutusele võtmist. Suvehoojal aga näiteks võiks ministri arvates muuta kiirabibrigaadide lokaliseerumiskohta ning luua populaarsematesse suvituspiirkondadesse ajutised tugikeskused.