Valitsus vabastas täna siseminister Hanno Pevkuri ettepanekul riigireetur Aleksei Dresseni Eesti kodakondsusest.
Valitsus vabastas riigireetur Dresseni Eesti kodakondsusest
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
15. oktoober 2015, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dressen kirjutas ise avalduse Eesti kodakondsusest loobumiseks ja valitsus otsustas tema taotluse rahuldada, ütles valitsuse meedianõunik Ave Tampere Postimehele.
Siseminister Hanno Pevkur ütles Postimehele, et Dressen kirjutas avalduse Eesti kodakondsusest loobumiseks tänavu 31. augustil.
«Miks ta seda tegi ja mis sel hetkel tema peas toimus, ei oska ma öelda,» lausus Pevkur.
Siseminister ei kommenteerinud, kas Aleksei Dressen teadis juba 31. augustil oma eelseisvast väljavahetamisest Eston Kohvri vastu või oli teadlik sellistest läbirääkimistest.
«Läbirääkimised Eston Kohvri vabastamiseks käisid juba alates 5. septembrist 2014 ehk päevast, mil Kohver Eestist rööviti. Kohvri ja Dresseni vahetuse detailidest ma ei saa rääkida. Ma ei taha kommenteerida, kas Dresseni avalduse kirjutamise ajendiks võis olla üks või teine põhjus,» sõnas Pevkur.
Valitsuse pressikonverentsil selgitas Pevkur, et kodakondsusest vabastamisi on varem ka olnud korduvalt ning seegi kord oli juriidiline alus kodakondsusest vabastamine, sest lähtuti Dresseni isiklikust sooviavaldusest.
Küsimusele, kas sellega tegi nüüd valitsus Dressenile teene, sest nüüd saab mees hakata kodakondsust taotlema Venemaal, kus samuti topeltkodakondsus keelatud, vastas Pevkur: «Ma seda teeneks küll ei nimetaks. Aleksei Dressen ei vääri Eesti Vabariigi kodakondsust. See, mis ta oma eluga edasi peale hakkab, on tema otsus, ja kui Vene riik otsustab talle anda kodakondsuse, on see Vene riigi õigus.»
Kui aga Dressen poleks sellist avaldust teinud? «Siis oleks valitsus lähtunud muudest alustest,» vastas Pevkur.
Justiitsminister Urmas Reinsalu lisas, et sel teemal oli valitsuses arutelu. «Kerkis esile küsimus, et kui isik, kes on naturalisatsiooni korras saanud Eesti kodakondsuse, tõstab käe selle riigi vastu, reedab seda riiki, /--/ tegelikkuses peaks see olema loomulik, et riik tõukab ta ära oma kodakondsusest, kui ta kõige räigemal moel on truudusvannet sellele riigile murdnud. Tulevikus peaks kodakondsuse äravõtmine olema automaatne karistusega kaasnev nähe,» lausus Reinsalu.
Eesti vahetas septembris Eesti-Venemaa piiril Piusa jõe sillal riigireetur Aleksei Dresseni Venemaal vangi mõistetud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri vastu välja.
Siseminister Hanno Pevkur lubas septembris, et esitab valitsusele ettepaneku vabastada riigireetur Aleksei Dressen Eesti kodakondsusest.
Kodakondsusseaduse järgi saab valitsus neilt, kes ei ole sünnijärgsed kodanikud, teatud tingimustel Eesti kodakondsuse ära võtta. Nii näiteks võib ta seda teha välisriigi luureteenistusse astunud isikutelt.
Dressen sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 1993. aastal. 2012. aasta juulis mõistis Harju maakohus ta süüdi riigireetmises ja ametialase teabe edastamises ning määras karistuseks 16 aastat vangistust.
Valitsus ei ole seni mitte üheltki inimeselt Eesti kodakondsust ära võtnud. Inimesi on küll loetud Eesti kodakondsuse kaotanuks põhjusel, et nad on Eesti kodanikuna võtnud vastu mõne teise riigi kodakondsuse.