Riigikogu 38 saadikut andsid täna menetlusse kooseluseaduse rakendusseaduse eelnõu, mis võimaldaks mullu sügisel vastu võetud kooseluseadusel uue aasta alguses jõustuda.
Riigikogu 38 saadikut algatasid kooseluseaduse rakenduseelnõu
20. oktoober 2015, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea sadakonda seadust muutva eelnõu andsid menetlusse Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud. Tehnilise sisuga rakendusaktide vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu võrdse kohtlemise toetusrühma juhi, reformierakondlase Yoko Alenderi sõnul on riigikogul põhiseaduslik kohustus mullu vastu võetud seaduse rakendusaktid õigeaegselt jõustada.
«Tänaseks on juba seadusandlikul tasandil läbi vaieldud küsimus, kas kooseluseadust on vaja, ning eelmine riigikogu koosseis on andnud sellele oma heakskiidu. Nüüd on meie kohustus kooseluseadus rakendada ehk siis viia sisse vajalikud muudatused kõigisse teistesse asjasse puutuvatesse õigusaktidesse,» ütles ta erakonna teatel ning avaldas veendumust, et eelnõu toetajaid on rohkem kui algatajaid.
Eelnõu üle andnud õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles riigikogus, et kui kooselulepingu sõlmimist ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitleb kooseluseadus, siis rakendusseadus on suuresti tehniline tekst, mis reguleerib näiteks varasuhteid, pärimist ja registritega seotud küsimusi.
Eelnõu algatajate hulka kuuluvad kõik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ehk Andres Anvelt, Helmen Kütt, Kalvi Kõva, Mark Soosaar, Tanel Talve, Heljo Pikhof, Rainer Vakra, Ivari Padar, Eiki Nestor, Jaanus Marrandi, Mihkel Raud, Kalev Kotkas, Sven Mikser, Marianne Mikko ja Urve Palo.
Reformierakonna 30-liikmelisest fraktsioonist kirjutasid eelnõule alla Valdo Randpere, Yoko Alender, Kalle Palling, Vilja Savisaar-Toomast, Keit Pentus-Rosimannus, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Maris Lauri, Heidy Purga, Mati Raidma, Kristjan Kõljalg, Eerik-Niiles Kross, Imre Sooäär, Anne Sulling, Remo Holsmer, Meelis Mälberg, Johannes Kert, Andre Sepp, Laine Randjärv, Ants Laaneots, Madis Milling, Lauri Luik ja Martin Kukk.
Reformierakondlased Urve Tiidus, Terje Trei, Aivar Sõerd, Deniss Boroditš, Igor Gräzin, Kalle Laanet ja Toomas Kivimägi eelnõu algatajatega ei ühinenud. Samuti ei olnud algatajate seas koalitsiooni kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu ning opositsioonilise Keskerakonna, Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna saadikuid.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus on kinnitanud, et kooseluseadus jõustub 1. jaanuaril ja rakendusaktidest olenemata on sellest päevast alates võimalik kooselulepingut sõlmida. «Põhimõtteliselt ei ole juba täna keelatud paluda notari juures koostada sellise pealkirjaga leping, mis reguleeriks osapoolte omavahelisi suhteid, kuid selline leping ei muuda suhteid riigiga või kolmandate isikutega, kuid just eelkõige suhetes riigiga on kooseluseaduse alusel sõlmitaval kooselulepingul tähendus,» ütles ta suvel Postimehele.
Ta möönis siiski, et rakendusakti puudumine tooks kaasa «mõningaid õiguslikke ja tehnilisi küsimusi» suhetes riigi ja kolmandate osapooltega, näiteks registrikannete tegemisel.
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna haldusõiguse lektor Ene Andresen on samuti kinnitanud, et kui parlament jõustumissätet ei muuda, hakkab kooseluseadus kehtima järgmise aasta 1. jaanuaril sõltumata sellest, kas rakendussätted on selleks ajaks kehtestatud või mitte. «Kui kooseluseadus jõustub, siis on seadusandjal põhiseadusest tulenev kohustus kehtestada ka kõik muud kooseluseaduse rakendumiseks vajalikud õigusaktid,» lausus ta.
Seaduse jõustumise hetkest tekib puudutatud isikutel Andreseni sõnul õiguspärane ootus, et nad saavad oma õigussuhteid selle seaduse alusel kujundada. «Kui puuduvad rakendussätted seda ei võimalda, on kannatanud isikutel võimalik esitada õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue,» ütles ta.
Andresen märkis, et tegu on erandliku kahju hüvitamise alusega, sest see sisaldab võrreldes kahju hüvitamise üldsätetega lisapiiranguid. «Siiski ei pruugi kooseluseaduse rakendamise pinnalt tõusetuv kahju hüvitamise nõue perspektiivitu olla. Kahju suuruse tõendamine sõltub kahju liigist, näiteks mittevaralise kahju suurust on sisuliselt võimatu tõendada ning seepärast otsustab hüvitise suuruse kohus,» lisas ta.
Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu mullu 9. oktoobril. 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletas 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut.
Kui seadus jõustub, saavad nii sama- kui erisoolised paarid õiguse oma kooselu ametlikult registreerida. Selleks peavad nad sõlmima notari juures kooselulepingu ning valima varasuhte. Samuti on võimalik kokku leppida näiteks ülalpidamisraha maksmises, selle suuruses ja maksmise viisis juhuks, kui kooselu ja vastav leping peaks lõppema.