Oma väljaütlemistega väikeloomaarstide seltsi pahameele põhjustanud loomaarst Heli Säre päästis kaasasündinud defektiga koera, mille omanik põhjendas Postimehele, miks ta valis oma lemmikut opereerima just tema.
Koeraomanik: pahameelt tekitanud veterinaar aitas mu lemmikut
5. november 2015, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artiklis väljatoodud suulaelõhega koera omanik, kes soovis avalikkuse ees jääda anonüümseks, kirjutas Postimehele, et tema otsis kaua Eestist arsti, kes oleks valmis sellist operatsiooni tegema, ega leidnud.
«Minu koer sündis defektiga - avatud suulaega. Koer on mulle väga kallis. Oli selge, et oma koera ma kindlasti «magama» ei pane ning teen kõik selleks, et tagada koerale normaalne ja õnnelik elu.
Hakkasin juba varakult uurima, mida saaks teha koera elukvaliteedi parandamiseks, millised võimalused mul on. Konsulteerisin nii mõnegi veterinaariga ning uurisin, kas Eestis on vastavaid operatsioone tehtud. Loomaarstid, kellelt mina küsisin, teadsid jagada informatsiooni veterinaarist, kes on küll sellist lõikust teinud, kuid õmblused olevat lahti tulnud. Kuigi ma tean, et operatsioon on raske ning alati on võimalus, et õmblused tulevad lahti, siis antud veterinaariga ma siiski isiklikult ühendust ei võtnud.
Soovitati ka veel teist kliinikut, millega ma ühendust võtsin. Kahjuks ei saanud ma sealt üheselt mõistetavat vastust selle kohta, kas neil on ka konkreetselt just suulae lõhe parandamise kogemust ning kas operatsioon oli edukas. Seetõttu ei otsustanud ma ka selle kliiniku kasuks.
Ma tõesti ei helistanud kõiki kliinikuid läbi ning seega on võimalik, et tõepoolest jäi «peitu» mõni Eesti loomaarst, kes on selle operatsiooni edukalt läbi viinud.
Igalt poolt kinnitati mulle, et tegemist on väga keeruka operatsiooniga ja suure tõenäosusega ma Eestist head näidet sellest edukast parandamisest ei leiagi.
Aga katsetada ma oma sõbraga ei tahtnud.
Minu tuttav Soomes otsis pikalt sealt loomaarsti, kes sellise lõikuse on teinud. Ta rääkis paljude erinevate veterinaaridega ning seejärel leidis kellegi, kellele ta oleks nõus enda koerad usaldama. Sel loomaarstil oli ka edukas suulaelõhe parandamise kogemus olemas. Ta oli nõus meid aitama. Olingi oma mõtetes juba Soome poole teel, kui kuulsin tuttavalt, et tema teab tüdrukut, kes võtab edukalt ette ilmvõimatuid tegusid.
Saingi jutule dr. Heli Särega. Heli ütles, et on Viinis korra ise sellist operatsiooni läbi viinud ja mitmetel suulae defekti sulgemise operatsioonil anestesioloogina kaasatud olnud ning sõnas: «teeme ära»! Heli lubas inimeste nina-kõrva-kurgu kirurgide ja rekonstruktiivse kirurgiga konsulteerida. Kaks inimesi ravivat tippkirurgi tulidki operatsioonile.
Operatsioon kestis kolm tundi. Koerale järgi minnes oli koer ergas ja tuli rõõmsalt saba liputades mulle vastu.
Peale operatsiooni sööb koer ainult pehmet/vedelat toitu. Operatsioonijärgselt peab see nii olema. Varem ta pehmet toitu süüa ei saanud, kuna see läks talle ninaõõnde. Samuti oli ka vee joomine alati suur risk - enamik suulaelõhega koeri on surnud just vedeliku kopsu sattumisel tekkinud kopsupõletiku tagajärjel, seda juba üsna varajases eas.
Tänaseks on operatsioonist möödas üks nädal. Koer näeb terve ja rõõmus välja. Ka dr. Säre ütles, et operatsioonijärgne periood on möödunud komplikatsioonideta.
Kindlasti oli tegu suure riskiga operatsiooniga ja kuigi suurem oht on möödas, siis lõplikult võib kõik edukaks tunnistada alles paari kuu möödudes. Tänane seis aga annab tugeva lootuse.
Kui lugesin loomaarstide seltsi vastuväidet, siis tundsin, et pean endapoolse versiooni kirjutama, sest mina olin see, kes sai sellist informatsiooni veterinaaridelt.
Soovin veelkord tänada nii Heli kui ka neid arste, kes mu koera aitasid.»
Veterinaaranestesioloog Heli Säre väitis sel nädalal ERRi uudistes, et Eestis on loomaarstide seas üks kuni kaks tippspetsialisti, ning rääkis, et tegi hiljuti ühele koerale koos inimeste kirurgidega keeruka operatsiooni, mida tavaliselt Eestis ei tehta. Tema esitatud väited lükkasid ümber loomaarstide ühing ja väikeloomaarstide selts, kes osutasid ka tähelepanu asjaolule, et veterinaarkorralduse seaduse alusel võib Eestis veterinaarteenust osutada vaid vastava kvalifikatsiooniga isik.