Bussijuhi ahnus võib maaelanikud bussiliinita jätta

Piletiraha kättesaamiseks paneb maanteeamet liiniveo hanke tingimustesse kirja nõude, et bussidele peab olema paigaldatud valvekaamera. Foto: Andres Haabu

Olgu põhjuseks nõukogude aja pärand või bussijuhtide liiga väike palk – igal juhul paneb maanteeametit muretsema see, et osa bussijuhte paneb piletiraha kassa asemel hoopis oma taskusse.

Piletimüük on teoorias väga lihtne: klient annab bussijuhile raha ning juht annab talle vastu pileti, mis tõendab, et tehing on tõepoolest toimunud. Paraku jätkub neid bussijuhte, kes leiavad viise, kuidas raha hoopis oma taskusse panna.

Kõige levinum skeem on see, et raha tuleb, aga piletit vastu ei anta, mistõttu ei lähe tehing kirja. «Kõige lihtsamalt eesti keeles öeldes on see vargus. Selle puudujäägi peavad riik või teised maksumaksjad kinni maksma,» rääkis maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik.

Müstiliselt suurenenud piletimüük

Varguste ohjeldamiseks paneb maanteeamet avaliku liiniveo bussidesse valvekaamerad, mis piletimüügi salvestavad. Kuue aasta jooksul on kaamerad järjest pandud bussidesse Järva-, Rapla-, Lääne-, Valga- ja Harjumaal. Huvitav on see, et pärast kaamera paigaldamist kasvas piletimüük neil liinidel lausa hüppeliselt.

«Aastal 2009 paigaldati kaamerad Järvamaa bussidesse ja piletitulu tõusis üle 20 protsendi. Kui Harjumaal pandi 58 bussile kaamerad, siis esimese kuuga kasvad müük neli protsenti. See näitab selgelt, et probleem on olemas,» tõdes maanteeameti ekspert.

Edaspidi kavatseb maanteeamet liiniveo hanke tingimustesse kirja panna ka tingimuse, et kõik bussid peavad olema valvekaameratega varustatud. Siit edasi plaanitakse järk-järgult kõikidesse avaliku liiniveo bussidesse kaamerad panna.

Meeleheitlikud viisid

Valvekaamerad ei ole kõigile bussijuhtidele aga sugugi meeltmööda ning juhid nuputavad üha leidlikumaid viise, kuidas sellest järelevalvest lahti saada. Kõige lihtsam on kaamera lihtsalt kinni katta.

Nii pannakse kaamerale näiteks kohvitops või tennisepall otsa või määritakse kaamerasilm kokku vaseliini või mingi muu määrdega. Kaamera võidakse ka labaselt ära lõhkuda ning leidub ka neid, kes lähevad elektrikilbi kallale ja põletavad kaitsme läbi.

Männik rääkis, et amet on sel aastal läbi viinud kaks väärteomenetlust, mille tulemusel said bussijuhid seesuguse käitumise eest karistada. Süüdimõistmisel võib selle eest oodata kuni 1200-eurone trahv või isegi arest.

Miks bussijuhid valskust teevad? Vast kõige levinum põhjus on lihtlabane ahnus, kuid on ka neid, kellele on see justkui tavaline palgalisa. «Need bussijuhid väidavad täiesti siiralt, et «mul ongi ju palk väike, ma võtangi selle». Nad ei saa aru, et see oleks midagi halba ja keelatut,» ütles Männik. Praegu on bussijuhtide miinimumpalk 800 eurot, millest lähevad veel maksud maha.

Ka Eesti Bussijuhtide Ühingu eestvedajale, ligi 40 aastat bussirooli keeranud Evald Lassile ei tule osa juhtide pikad näpud sugugi üllatusena. Tema usub samuti, et põhjus peitub väikeses palgas.

«Kui on pere ka veel, siis ei jäägi raha üle. Eks siis kasutatakse võimalusi: kes läheb Soome tööle ja kes tegeleb siin pettusega,» märkis kauaaegne bussijuht.

Liini sulgemise oht

Kogu see skeemitamine võib aga lõpuks viia niikaugele, et varem bussiga maakohast linna tööle sõitnud inimesed ei pruugi enam hommikuti tööle jõuda. On ju piletimüük just see, mille järgi vaadatakse, kas ja mil määral on hajaasustusega piirkondades bussiliiklust üldse mõtet säilitada.

Lass teabki täpselt sellisest juhtumist rääkida. «Olin ise ühes firmas ja tööl ja seal vaadati, et sõitjad ei ole ega ole. Kui liin kinni pandi, hakkasid kaebused tulema, et me ju iga päev sõitsime,» kirjeldas ta.

Kaebajateks olid iga päev Põltsamaalt Adavere tuulikusse tööle sõitnud inimesed. Maakohtades teeb pettuse Lassi sõnul eriti hõlpsaks see, et enamik inimesi tunneb bussijuhte ega hakka saamata jäänud pileti pärast kisa tõstma.

«Kui kõik andmed näitavad, et sõitjaid ei ole, siis pole ju ka mõtet liini pidada. Selleks et liin säiliks, peaks inimene alati piletit nõudma,» manitses Männik.

Lass loodab, et järgmisel aastal vaadatakse bussijuhtide palk üle ning ehk vähendab palgatõus ka skeemitamist. «Aga eks sullereid ole igas valdkonnas,» võtab ta teema kokku.