Riigieelarve eelnõu muudatusettepanekuid arutanud parlamendi rahanduskomisjon kiitis täna heaks valitsuse ettepaneku, mis võimaldab tõsta järgmisel aastal nelja protsendi võrra kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajate palka.
Rahanduskomisjon kinnitas kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajate palgatõusu
12. november 2015, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Remo Holsmeri sõnul tõuseb kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tuleval aastal 830 euroni kuus. Siseturvalisuse valdkonna palgakasvuks on tema sõnul ette nähtud 4,7 miljonit eurot.
Samuti otsustas komisjon suurendada maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringuid 1,5 miljoni võrra, mis suunatakse PRIA maaelu arendamise toetuse süsteemi. «Uus infosüsteem aitab toetusi efektiivsemalt jagada ning paremini kontrollida ka toetusesaajate maksekäitumist,» ütles Holsmer riigikogu pressiteenistuse teatel.
Lisaks toetas komisjon ettepanekuid, millega koondatakse näiteks keskkonnaministeeriumi ja maavalitsuste finants- ja palgaarvestus riigi tugiteennuste keskusesse. Holsmeri sõnul teevad riigireformi osana ellu viidavad muudatused riigivalitsemise efektiivsemaks ja lubavad ministeeriumidel keskenduda oma põhitegevusele.
Riigikogu fraktsioonide ja saadikute esitatud muudatusettepanekuid komisjon aga ei toetanud. «Oli näha, et fraktsioonid olid ettepanekutega sisuliselt väga põhjalikult tegelenud, kuid läbivalt oli probleemiks, et ühekordsete katteallikatega sooviti suurendada püsikulusid, mis ei ole aga eelarve mõttes jätkusuutlik,» ütles Holsmer.
Muu hulgas ei pidanud komisjon mõistlikuks vähendada Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva ja Eesti Euroopa Liidu eesistumise jaoks planeeritud summasid. «Ka valitsuse reservi, mis on kokku järgmisel aastal 49 miljonit eurot, sisuliselt tühjaks kulutamine ei ole võimalik. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek vedelkütusevaru mahamüümiseks tähendaks aga riigile praeguste madalate kütusehindade juures kaht miljonit eurot kahjumit ning sellist majanduslikult kahjulikku tehingut toetada ei saa,» selgitas Holsmer.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu, millele esitati kokku 38 muudatusettepanekut, jõuab riigikogu ette teisele lugemisele järgmisel kolmapäeval. Eelnõu kolmas lugemine peaks toimuma 9. detsembril.
Eelnõu kohaselt on riigieelarve maht tuleval aastal 8,9 miljardit eurot, mida on 4,2 protsenti ehk 358 miljonit eurot rohkem kui sel aastal.