Euroopa Parlamenti kuuluva endise välisministri Urmas Paeti sõnul satub Schengeni vaba liikumise ruum Pariisi terrorirünnakute järel veelgi suurema surve alla ning pole sugugi kindel, et see alles jääb.
Paet: Euroopa-sisene vaba liikumine satub suure surve alla
14. november 2015, 15:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paeti sõnul oli Prantsusmaa juhtide esimene reaktsioon sulgeda piir, kuigi esialgsete teadete järgi olid hukkunud ründajad Prantsusmaa kodanikud, mis teeb edasise nähtava tegevuse veelgi keerulisemaks. «Schengeni kokkukukkumine hirmu ja usaldamatuse tõttu Euroopa sees oleks äärmuslaste suur võit, sest see nõrgestaks Euroopat ja läänt tervikuna,» teatas ta.
Tema sõnul saab Pariisi rünnakute järel uue värvingu ka tasakaalupunkti otsimine luureorganisatsioonide infokogumisvajaduse ning kodanike vabaduste austamise vahel. «Karta on, et turvalisuse nimel tuleb Euroopal taas kord leppida teadmisega, et vabaduste ruum aheneb,» lausus ta.
Paet nentis, et sõda islamiäärmuslastega ISIList on väljunud Lähis-Idast. «ISIL on kõlava propaganda saatel asunud karistama neid, kes on äärmuslaste vastu astunud Süürias ja Iraagis. Vene reisilennuki hukk Siinail ning nüüd massihävitus Euroopa südames Pariisis. Selle üks eesmärke on suurendada hirmu ISILi suhtes ning mõjutada ühiskondi hoiduma ISILi ründamisest,» rääkis ta.
ISIL on kõlava propaganda saatel asunud karistama neid, kes on äärmuslaste vastu astunud Süürias ja Iraagis.
Paeti sõnul on Euroopast ISISe ridadesse võitlema läinud mõnikümmend tuhat inimest, kellest paljud on naasnud uute sidemete, oskuste ja selginenud äärmusliku maailmavaatega.
«Seega ei peagi Euroopasse sisse imbuma teiste riikide kodanikest terroristid, sest Euroopas on omasidki küll, kes ootavad dispetšerilt korraldust. Seetõttu ei omaks ka piirikontrolli taastamine soovitud mõju,» ütles ta.
Tema sõnul väärivad Pariisi rünnakute ohvrid resoluutsust äärmuslaste suhtes, tugevat koostööd riikide vahel ISILi ohjeldamiseks nii Lähis-Idas kui mujal ning Euroopa-sisest veelgi tugevamat koostegutsemist. «Ning mis peamine – mitte lasta hirmul ja peataolekul Euroopa üle võitu saada,» lisas Paet.
Eilsetes rünnakutes Pariisi kohvikutele, kontserdisaalile ja rahvusstaadionile hukkus vähemalt 128 ja sai vigastada üle 250 inimese. Tegu oli veriseima terrorirünnakuga Euroopas pärast 2004. aasta Madridi rongiplahvatusi.