Eestis käivitus edukalt ühtne Schengeni viisainfosüsteem, mis takistab viisadega «äritsemist» ning peaks ühtlasi tõhustama ka kontrolli välispiiridel.
Ühtne Schengeni viisainfosüsteem tagab välispiiril tõhusama kontrolli
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
26. november 2015, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt tõi välja, et Euroopa Liit alustas koos liikmesriikidega 2005. aastal ühtse Schengeni viisainfosüsteemi (VIS) loomist. Viisainfosüsteemi eesmärgiks oli kiirendada viisataotluste ja nendega seoses tehtud otsuseid käsitlevate andmete vahetamist Schengeni liikmesriikide vahel.
Küüdi sõnul võetakse uue infosüsteemi abil viisat taotlevalt isikult viisataotlust vastu võttes biomeetrilised andmed ehk sõrmejäljed ja sisestatakse infosüsteemi, et hilisemalt oleks võimalik tuvastada taotluse esitaja ning Schengeni piiri ületava isikusamasus.
«See on vajalik, et lihtsustada viisa taotlemise korda ning takistada viisadega «äritsemist». Lisaks aitab see tõhustada kontrolli välispiiril asuvates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumidel,» lausus asekantsler pressiteate vahendusel.
11. oktoobril 2011 samaaegselt teiste liikmesriikidega liitus Eesti edukalt Schengeni ühtse viisainfosüsteemi keskse andmebaasiga. Küü tmärkis, et Eesti oli üks esimesi Schengeni liikmesriike, kes suutis edukalt kõikides oma välisesindustes andmeid edastada, kuna meie rahvuslikud viisainfosüsteemid võimaldasid kaasata välisesindusi üle maailma. Eesti oli ka esimene riik, kes oli suuteline biomeetrilise viisaga isikuid oma piiridel kontrollida.
Enne ühtse viisainfosüsteemi juurutamist olid Schengeni liikmesriikidel kasutusel oma rahvuslikud viisainfosüsteemid ja puudus ühtne keskne viisainfosüsteem, kust liikmesriigid oleksid saanud teiste liikmesriikide poolt väljastatud viisataotlusi ja viisasid kontrollida ja nende osas omavahel konsulteerida.
Schengeni viisainfosüsteemi (VIS) kasutavad Eestis välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalas olevad ametid. Lähiajal saab Schengeni viisade kontrollimise võimaluse ka maksu-ja tolliamet.