Eesti elanike toetus ELi kuulumisele langes esimest korda pärast euro tulekut

Ehkki esmapilgul võib toetuse languse põhjuseks pidada kogu Euroopat rängalt tabanud põgenikekriis, siis andmete analüüs seda hüpoteesi ei toeta. Foto: SCANPIX

Riigikantselei tellitud uuringu tulemused näitavad, et esimest korda pärast 2011. aastat on eestlaste toetus Euroopa Liitu kuulumisele langenud.

Kui mullu toetas Eesti kuulumist ELi rekordiliselt palju inimesi ehk tervelt 84 protsenti küsitletuist, siis tänavu näitas oma toetust 78 protsenti vastanuist. Umbes sama suurt toetust näitasid Eesti elanikud liitu kuulumisele kaks aastat tagasi.

Sealjuures vastas 19 protsenti küsitletutest, et nemad Euroopa Liitu kuulumist ei toeta ning ülejäänutel puudus asja kohta oma kindel arvamus. 

Kui esmalt pidas uuringujuht Liina Märtin väikese languse loogiliseks põhjuseks rändekriisi, siis andmed seda siiski ei toetanud. «Rändekriis on väga oluline teema, aga see on oluline nii nende seas, kes toetavad kui ka nende seas, kes ei toeta. Mingit seost aga andmetest välja ei tulnud, justkui oleks toetus selle pärast langenud,» lisas ta.

Seetõttu usub Märtin, et antud juhul ei ole tegemist mingisuguse märkimisväärse langusega, vaid põhjus on ennekõike selles, et eelmine aasta oli toetus lihtsalt tavapäratult kõrge.

Allikas: Faktum & Ariko. Foto: Allikas: Faktum & Ariko

Mullusest rekordkõrgest toetusest rääkides ütles Märtin, et ennekõike torkas toonaseid andmeid uurides silma asjaolu, et toetus ELile oli erakordselt kõrge just 60-74-aastaste inimeste hulgas. Tänavu oli samas sihtrühmas toetus märkimisväärselt langenud.

«Need inimesed tõid eelmisel aastal hästi olulisena välja julgeolekutemaatika. Kuna tollel ajal oli hästi aktuaalne teema Ukraina kriis, siis võib arvata, et ehk võis põhjus olla selles, et 60-74-aastased inimesed tajusid Euroopa Liitu kui julgeoleku tagajat selle kriisi kontekstis,» püüdis Märtin mulluseid tulemusi tõlgendada.

«Alati on uuringutes mingi osa statistilisi kõrvalekaldeid ja muid nüansse, mis võivad tulemusi mõjutada. Seetõttu ei tasu ühest muutusest suuri järeldusi teha,» põhjendas Märtin, miks ei tähenda uuringu tulemus kohe seda, et eestlased ei toeta enam Euroopa Liitu. «Kui ka järgmisel aastal uuring kinnitab, et on veel langenud, siis me saaks juba rääkida langusest. Praegusel juhul on lihtsalt tegemist tagasilangusega üle-eelmise aasta tasemele.»

Uuringufirma Faktum & Ariko poolt novembris läbi viidud uuringu käigus küsitleti 500 Eesti alalist elanikku vanuses 15-74 aastat. 

VÄLJAVÕTE UURINGU TULEMUSTEST:

Toetus kuulumisele Euroopa Liitu

• Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 78% Eesti elanikest
• Toetus on esimest korda pärast eurole üleminekut langenud
• Kui eelmine aasta välja arvata, on toetus püsinud majanduskriisi järgsetel aastatel üsna stabiilsena (2013. aastal 80%, 2012. aastal 74%).
• 2014. aastal oli toetus 84%, mis on seni mõõdetuist kõrgeim.
• Euroopa Liitu kuulumist toetavad enam nooremad, kõrgharidusega, kõrgema sissetuleku tasemega ja eestlased
• Euroopa Liidu kuulumist toetavad enim 15-29 aastased (86%), kelle toetus on võrreldes eelmise aastaga kasvanud (2014 oli see 84%)  
•  Pea 2/3 mitte-eestlastest arvab, et ELi kuulumine on positiivne asi
• Toetus eurole on jäänud samaks (78%)

Informeeritus Eesti eesmärkidest ja huvidest Euroopa Liidus

• 57% Eesti elanikest tunneb ennast kursis olevat Eesti eesmärkide ja huvidega ELis, tegemist on jätkuva kasvutrendiga (eelmisel aastal hindas ennast kursis olevaks 50% vastajatest)
• Keskmiselt enam tunnevad ennast kursisolevana kõrgharitud, 60-74 aastased, kõrgema sissetulekutasemega inimesed

Hinnang Eesti tegevusele ELis

• Eesti tegevust ELis hindab edukaks 52% (2014. aastal 61%) ja ebaedukaks 40% elanikest

Eestile olulised tegevussuunad ELis

• 50% vastajatest peab rändekriisi algpõhjuste lahendamist kõige olulisemaks või tähtsuselt teiseks olulisemaks teemaks
• Eestit muu Euroopaga ühendava infrastruktuuri (Rail Baltic, energiaühendused Põhjamaadega) arendamist pidas oluliseks (tähtsaim või tähtsuselt teine) 35% vastajatest

EL vahenditest peaks vastajate hinnangul eeskätt toetama

• põllumajandust ja regionaalset arengut  (51% vastajatest)
• haridust ja teadust (40%)
• julgeolekut (30%)