Eesti soovib Indiaga erilepet karistatud laevakaitsjate kodumaale toomiseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
14. jaanuar 2016 13:37
Välisminister Marina Kaljurand kohtus täna India suursaadiku Ashok Kumar Sharmaga. | FOTO: Sander Ilvest

Eesti tahab Indiaga sõlmida karistatud isikute väljaandmise lepingu ning selle kõrval veel võimalikult kiiresti rakendada erikokkuleppe laevakaitsjate Eestisse toomiseks.

Täna India suursaadikuga Eestis Ashok Kumar Sharmaga kohtunud välisminister Marina Kaljurand ütles valitsuse pressikonverentsil, et ka India võimud ootasid Eesti laevakaitsjate üle paremat otsust. «Nii et me oleme India välisministeeriumiga samal pool, ka nemad tahavad, et Eesti laevakaitsjad saaksid koju,» sõnas ta.

Kaljurand kinnitas, et vaatamata sellele, mida Eesti kodanikud otsustavad – kas kohtuotsus edasi kaevata või mitte, toetab Eesti valitsus neid poliitilisel tasandil. «Täna arutasime, mida saame teha. Aga nagu öeldud, need võimalused sõltuvad nende otsusest.»

Välisminister Marina Kaljurand selgitas, et Indiaga soovitakse sõlmida kohtulikult karistatud isikute väljaandmise lepingut, mille abil saaks Eesti kodanikud tuua karistust kandma kodumaale. «Praktikas me oleme sõlminud ühe sellise lepingu Taiga. Aga on olemas Euroopa Nõukogu konventsioon, millega on liitunud üle 20 riigi,» ütles Kaljurand.

Tema sõnul on alates 2011. aastast selle alusel toodud eri riikide vanglatest Eestisse karistust kandma 50 inimest.

«India ei ole selle konventsiooniga ühinenud, Indiaga peame taolise lepingu sõlmima kahepoolselt ja see annaks meie kodanikele võimaluse,» ütles minister.

Ta nentis, et India ja Eesti võimude arusaamised kiirusest on senise kogemuse põhjal erinevad ning läbirääkimised on läinud väga raskelt. «See, mida suursaadik täna ütles, nad tulid välja konkreetsete ettepanekutega, milline see  leping olema saaks, /--/ sisu osas ma ei näe probleemi.» Kuna aga siseriiklikud protseduurid võtavad aega, tegi Eesti pool ettepaneku, et kui lepingu sisu osas on kokku lepitud, võiks selle laevakaitsjate kaasuses veel eraldi kokkuleppena jõustada.

See, kunas ja kas Eestisse karistust kandma toodud isikutele võib armu anda, pannakse detailselt igasse kokkuleppesse kirja.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et Eesti armuandmiskorraldus näeb ette, et armu on võimalik anda – ehk vabastada karistuse kandmisest, karistatust see ära ei võta – ka kinnipeetavate üleandmise lepingu sõlmimisel.

«Sellise lepingu puhul on eeldus, et teine riik tunnistab seda kohtuotsust. See, kuidas ja mis asjaoludel Eesti riik, kui India armuandmine ei ole realiseerunud, siis nähakse ette, millistel asjaoludel on isikul enne karistuse kandmise lõppu armu anda. Neid on eri riikidega erinevalt kokku lepitud, sõltub nende riikide karistuspoliitikast ja lepitakse kokku konkreetselt,» selgitas Reinsalu.

India Tuticorini kohus mõistis esmaspäeval 14 eestlasest laevakaitsjat viieks aastaks vangi.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL