Kooseluseaduse rakenduseelnõu saatus pole selge

Lisatud komisjoni esimehe seisukoht

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. jaanuar 2016 15:59
FOTO: Toomas Huik

Riigikogu õiguskomisjonis eile kooseluseaduse rakenduseelnõu üle toimunud hääletus tekitas segaduse, mis eelnõuga järgmisel teisipäeval algaval teisel lugemisel juhtub: kas parlament katkestab muudatuste teise lugemise või lõpetab selle ja saadab eelnõu lõpphääletusele.

Keskerakondlane Toomas Vitsut palus komisjoni istungil hääletust küsimuse üle, kas eelnõu teine lugemine tuleks lõpetada. Kuna hääletus lõppes häältega 5 : 5, ei leidnud ettepanek toetust. Teise lugemise lõpetamist toetasid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu olid Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna, Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud.

Teisalt selgub õiguskomisjoni protokollist, justkui oleks komisjon juba detsembri keskel teinud ühehäälselt otsuse saata eelnõu 26. jaanuaril riigikogu ette ning teha ettepanek teine lugemine lõpetada.

Vitsut ütles Postimehele, et eilsel istungil tekkiski vaidlus, kas sellises sõnastuses on komisjoni ettepanekut varem hääletatud. «Mina ja mitmed teised õiguskomisjoni liikmed sellist hääletust ei suutnud meenutada. Kui midagi on jäänud arusaamatuks, siis võib hääletust korrata ja asja selgust tuua, see oligi minu ettepaneku mõte,» selgitas ta ja kordas, et hääletuse tulemusel ei leidnud eelnõu teise lugemise lõpetamine toetust.

Samas on riigikogu liikmed eri meelt, kas selline hääletustulemus tähendab automaatselt vastupidist tulemust ehk ettepanekut teine lugemine katkestada või mitte. Mitme saadiku hinnangul võib õiguskomisjon korraldada esmaspäeval pärast viimaste muudatusettepanekute läbiarutamist uue hääletuse.

Kui komisjoni ettepanekuks peaks jääma eelnõu teine lugemine katkestada, siis selle üle riigikogu suures saalis hääletust enam ei toimu. Eelnõule määratakse arutelu katkestamise järel uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, misjärel peab komisjon muudatused läbi arutama ja saatma eelnõu teise lugemise jätkamiseks taas suurde saali.

Õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles Postimehele, et komisjon tegi menetlusotsused 14. detsembril, kui otsustati saata eelnõu teisele lugemisele 26. ja kolmandale lugemisele 28. jaanuaril, juhul kui teine lugemine lõpetatakse. «Samuti on otsuses selgelt öeldud, et komisjon toetas 14. detsembril konsensuslikult teise lugemise lõpetamist. See, et kolmanda lugemise kuupäev on komisjoni poolt otsustatud, eeldab juba iseenesest teise lugemise lõpetamist. Väga kahju on lugeda, et mõned komisjoni liikmed ei suuda seda meenutada,» ütles ta.

Tema sõnul saadeti vastav protokoll komisjoni liikmetele tutvumiseks juba 17. detsembril. «Keegi märkusi ei teinud. Komisjonide protokollid ja otsused on kõigile nähtavad,» lausus ta.

Pikhof märkis, et kuna eilsel koosolekul tekkis komisjoni otsuse üle küsimusi, pandi teise lugemise lõpetamise küsimus uuesti hääletusele. «Hääletusele pandi küsimus, kas eelnõu teine lugemine tuleks lõpetada, ning hääletuse tulemus oli viis häält poolt ja viis häält vastu. Seega poolthäälte enamust ettepanek ei saanud. Hääled olid täpselt viis ja viis,» sõnas ta.

Tema hinnangul oli sisuliselt tegu nii-öelda nullhääletusega. «Ehk siis komisjonist ei tulnud uut otsust. Ma usun, et siin ei saa liikmete vahel tekkida vaidlust. Kui selle nullhääletuse põhjal riigikogus teise lugemise arutelu pidada, siis peame olema seisukohal, et komisjon ei ole esitanud ettepanekut ei teist lugemist lõpetada ega ka ettepanekut teist lugemist katkestada,» leidis ta.

«Sellisel juhul lähtume riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ning menetlusse on jõudnud eelnõu, mille puhul komisjon ettepanekut lõpetamiseks ega katkestamiseks ei ole esitanud. Lühidalt tähendaks see omakorda, et lõpuks hääletaks riigikogu sellises olukorras teise lugemise lõpetamise poolt. See on normaalne menetluse kulg. Juhul kui mõni fraktsioon esitab aga teise lugemise katkestamise ettepaneku, siis hääletatakse seda ettepanekut,» lausus Pikhof.

Pärast esimest lugemist laekus rakenduseelnõule kokku üle 350 muudatusettepaneku, millest 260 tegi opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna ja 82 samuti opositsiooni kuuluva Vabaerakonna fraktsioon. Kooseluseaduse toetajatest esitas viis parandusettepanekut reformierakondlane Yoko Alender ja 10 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.

Viimaseid muudatusi, sealhulgas Alenderi ettepanekut võtta eelnõust välja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält nõudvad seadusemuudatused, hääletab õiguskomisjon esmaspäeval. Eile lisas komisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jõustuks seadus vastuvõtmise korral 15. märtsil.

Vastakaid arvamusi tekitanud kooseluseaduse rakendamise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 25. novembril, kui eelnõu tagasilükkamist toetas 41, menetlusse jäämist aga 42 riigikogu saadikut. Peale Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute hääletasid eelnõu tagasilükkamise vastu ehk menetlusse jäämise poolt ka Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Maire Aunaste ja vabaerakondlane Monika Haukanõmm.

Algatajate nimel sõna võtnud Pikhof selgitas riigikogus, et 85 seadust muutvat kooseluseaduse rakendusseadust on vaja selleks, et oleks selge, kuidas ja millisel õiguslikul alusel tehakse registritesse kandeid ning millised on sellest õigussuhtest tulenevad mõjud. Tema sõnul on rakendusaktid vajalikud, et elukaaslased saaksid kooselulepingust tulenevatest kohustustest paremini aru ning riik saaks inimeste õigusi eri olukordades paremini kaitsta.

«Samuti on rakendussätted vajalikud kolmandatele isikutele – neile, kes ise ei ole kooselulepingut sõlminud. Näiteks selleks, et näha, kellele kuulub auto või korter ning kas seda üldse saab osta või müüa,» rääkis ta ja lisas, et rakendusaktid peavad tagama nii eri- kui samasoolistele paaridele põhiseadusest tuleneva kaitse, mille vajadusele on viidanud ka õiguskantsler. «Usun, et oleks taas vaja esile tõsta, et siin pole tegemist poliitilise vägikaikaveoga.»

38 saadiku algatatud kooseluseaduse rakenduseelnõu tuleb riigikogus taas arutlusele teisipäeval, mil opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on lubanud alustada arutelu venitamist. Kui eelnõu läbib riigikogus teise lugemise, jõuab see lõpphääletusele kõige varem 28. jaanuaril.

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud ja 1. jaanuaril jõustunud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu 2014. aasta oktoobris. Toona hääletas 40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liiget, selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL