/nginx/o/2016/01/22/4897421t1h4703.jpg)
Eesti kavatseb veel enne kevadet saata ka Kreekasse rände sideohvitseri, kes sarnaselt Itaaliasse lähetatud Politsei- ja piirivalveameti töötajaga asub korraldama pagulaste võimalikku Eestisse toomist.
Eesti saadab ka Kreekasse rände sideohvitseri
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
22. jaanuar 2016, 20:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vastavalt 8. oktoobril valitsusele esitatud tegevuskavale oli sama protsessiga alustamine Kreekaga plaanis jaanuaris-veebruaris 2016, seega liigume vastavalt plaanitule,» ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja rändepoliitika asekantsler Raivo Küüt reedel BNS-ile, kommenteerides Itaaliaga alustatud koostööd pagulaste ümberpaigutamiseks vastavalt Euroopa Liidu rände tegevuskavale
«Kindlasti saadame Kreekasse Eesti sideohvitseri, kelle ülesandeks on koostöö- ja kontaktvõrgustiku loomine kohapeal ja infovahetus kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamiseks,» kinnitas Küüt.
Novembri alguses saatis Politsei- ja piirivalveamet Itaaliasse sideohvitseri Priit Põdra, kelle peamine ülesanne on olnud seni kontaktide loomine Itaalia ametivõimudega, et talle esitatud profiili järgi selgitada, kust on võimalik Eestile sobilikke põgenikke leida.
Euroopa Liit on kokku leppinud kahe aasta jooksul ümber paigutada 160 000 Itaaliasse ja Kreekasse saabunud pagulast. Seni on suudetud neist riikidest siiski mujale viia ainult pisut üle 300 inimese, kuna väidetavalt ei suuda Kreeka ja Itaalia võimud saabunud põgenike massiga ümberpaigutamiseks vajalikke ametlikke toiminguid läbi viia.
Eesti on põgenike ümberpaigutamise tegevuskava ja eelarve koostamisel arvestanud umbes 550 kaitset vajava inimese vastuvõtmisega kahe aasta jooksul ning hetkel ollakse valmis 329 inimese ümberpaigutamiseks Itaaliast ja Kreekast.
Eesti profiilieelistus ümberpaigutatavate suhtes eelistab perekondi, orbe, lapsi ja üksikvanemaid ning keeleoskusega inimesi, kellel on suurem potentsiaal riigis kohaneda.