Ammu aegunud riikliku tunnusmärgi «Welcome to Estonia» väljavahetamiseks loodud Eesti märgi ideekonkursi rahvahääletusel kasutati hääletusroboteid, mis muudab konkursi ebausaldusväärseks.
Eesti märgi ideekonkurssi varjutab pettuskahtlus (3)
31. jaanuar 2016, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal lõppes Eesti märgi ideekonkursi rahvahääletus ja selgusid viis kavandit, mis said edasi finaali. Žürii otsusega pääses finaali neli kavandit ja rahvahääletuse teel üks – võistlustöö «Eesti kudum».
Ideekonkursi rahvahääletusel aga andsid hääli selleks programmeeritud robotid, mis seab kahtluse alla, kas võistlustöö «Eesti kudum» sai finaali manipuleerimise tulemusena või rahva soovil. Robotite tegevust hääletamisel möönab ka Eesti märgi ideekonkursi projektijuht Paul-Kristjan Lilje, kuid kinnitab, et hääletustulemus on kokkuvõttes siiski õiglane.
Postimehega võttis ühendust tarkvarainsener, kes märkas juba mõni aeg tagasi, et osad rahvahääletusele pandud ideekavandid said hääli väga regulaarselt iga paari minuti tagant, mis viitab, et hääli annavad robotid, mitte inimesed.
Selleks, et oma tähelepanekut kontrollida, kirjutas tarkvarainsener ka ise ühe programmi, mis hakkas hääli andma kavanditele, kus oli kalakujutis. Lühikese ajaga tõusidki kalakujutisega ideekavandid enne konkursi lõppu võistlust juhtima. Tarkvarainsener andis turvaaugust ka konkursi korraldavale EAS-ile teada.
Neljapäeval teatasid korraldajad, et veebilehel misoneesti.err.ee toimunud rahvahääletuse tulemusel pääses finaali võistlustöö «Eesti kudum» (autorid Andrea Tamm ja Jörgen Alunurm). «Ehkki konkursi veebilehel poolthääli andnute südame vallutasid vaieldamatult lustakad kalajoonistused, pääses edasi siiski reglemendile vastanud töö,» selgitas pressiteates Eesti brändi uuendamise meeskonna juht Paul Kristjan Lilje.
Nüüd möönis Lilje, et lisaks sellele, et kalakujundid ei vastanud nõuetele, oli probleemiks ka see, et nende poolt andis hääli robot.
«Me teadsime kohe [kui robotid hääli andma hakkasid], et manipuleerimine toimub, ja neid hääli ei arvestatud,» kinnitas Lilje. «Edasi sai töö, mille puhul polnud pahatahtlikku rünnakut märgata.»
Postimehega ühendust võtnud tarkvarainsener aga kinnitab, et ka võidutöö «Eesti kudum» sai hääli robotilt. «Laupäeval [kaks päeva enne hääletuse lõppu] sai see kavand igas tunnis regulaarselt 12-13 häält, tööpäeviti iga paari minuti tagant,» nentis ta.
Lilje nentis, et korraldustoimkonnal oli algusest peale valida kahe võimaluse vahel – kas teha hääletamine keeruliseks ja nõuda hääletajate autentimist, või teha hääletamine lihtsaks, et osaleks võimalikult palju inimesi. Teadlikult valiti viimane tee ja otsustati pahatahtlikke robotirünnakuid välistada.
«Tegu on üldrahvaliku konkursi ja lihtsa hääletusega, me ei hakanud investeerima kümneid tuhandeid turvalisuse tagamiseks,» nentis projektijuht. «Meie tarkvaraarendajad jälgisid põhjalikult hääletust ja kui oli näha anomaaliaid hääletuses, jätsime vastava töö välja.»
Lilje kinnitas, et finaalis kasutatakse telefonihääletust ja pettused ning manipuleerimised on sellega välistatud.
Homme kohtuvad korraldajad autoritega, kelle tööd jõudsid finaali. Neile pakutakse professionaalsete disainerite abi, et ideekavanditest välja arendada märk, mille abil väärikalt Eestit tutvustada.
Finaali jõudnud viis tööd on sellised:
1) Rahvahääletuse tulemusel finaali pääsenud töö «Eesti kudum» (autorid Andrea Tamm ja Jörgen Alunurm:
2) Eesti - võimaluste risttee (autor Villem Loigom):
3) Vabaduse lend ((autor Igor Smolkin):
4) Eesti. North East (autor Veli-Johan Veromann):
5) Kirjatüüp (Kaarel Vahtramäe):
Algselt valis žürii viimase võistlustöö asemel Kaile Tuvi ideekavandi "Eesti - pilk tulevikku", kuid hiljem eemaldati see finalistide hulgast, kuna töö sarnaneb ettevõtte Eagle Vision logoga.