Teadur: lõpuks ometi on Einsteini teooria tõestatud (2)

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gravitatsioonilained tuvastati kahe musta augu kokkupõrkel
Gravitatsioonilained tuvastati kahe musta augu kokkupõrkel Foto: LIGO

Eilne uudis, et teadlased suutsid viimaks reaalselt tuvastada gravitatsioonilaine, kinnitab lõpuks ometi Saksa füüsiku Albert Einsteini teooriat, mis on olnud sajandi meie maailmapildis tõestamata.

Tartu observatooriumi vanemteadur Elmo Tempel ütles, et tegu on teadusele väga olulise uudisega. «See kinnitab esmakordselt Albert Einsteini gravitatsioonilainete teooria, mida on teatud juba üle 100 aasta. Alles nüüd sai meie olemasolev maailmapilt kindla kinnituse,» sõnas Tempel.

Põhjus, miks seda siiani polnud suudetud tuvastada, on see, et gravitatsioonilaine mõõtmiseks on vaja vahemaid mõõta väga täpselt, kuid senised mõõteriistad ei olnud seda suutnud. «Virvendused on väga väiksed, varasem tehnoloogia ei olnud piisavalt täpne,» lausus Tempel.

Nüüd jõudis gravitatsioonilainete observatoorium (LIGO) selleni, et esimest korda gravitatsioonilaine tuvastati.

Tempel selgitas, et kui näiteks valguslainet mõõdetakse elektromagnetkiirgusena, siis gravitatsioone gravitatsioonikiirgusena.

«See avab uue võimaluse universumi uurimiseks, sest senimaani suudeti seda mõõta vaid elektromagnetkiirgusena, mis on valgus-, raadio- ja gammakiirgus. Gravitatsioonilained on hoopis omaette kiirguseliik, see avaks võimaluse uurida universumi täiesti uuest küljest ja uute vahenditega. Selleks planeeritakse järgmisi gravitatsioonilainete observatooriume juba kosmosesse, mis oleksid palju tundlikumad kui need, mis praegu maapeal on,» märkis Tempel.

«See annab võimaluse uurida väga aktiivseid protsesse: antud juhul avastati kahe musta augu kokkupõrge. Saab uurida justnimelt selliseid musti auke, nende kokkupõrkeid või supermassiivseid musti auke galaktikate keskmes – neid, mida tavalises elektromagnetkiirguses on peaaegu võimatu või saab vaid kaudselt uurida.»

Eesti teadlaste uurimisvõimalusi värske saavutus suurt ei muuda. «Meie otseselt gravitatsioonilainetega ei tegele, küll aga jälgime huviga uudiseid ja täpsustame omaenda maailmapilti. Kaudselt panustame küll, aga otseselt mitte, sest need observatooriumid on üsna kallid,» nentis Tempel. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles