Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Tegemist oli perekonnaga, kus mõlemad emad olid saanud lapsed, kus sünnitunnistusse isa märgitud ei olnud. Tegu oli spermadoonorlastega ja need lapsed on selles perekonnas elanud juba üle nelja aasta,» rääkis saates Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu juhatuse esimees Reimo Mets.

Metsa sõnul leidis kohus, et selles konkreetses asjas on lapsendamine mõlema lapse huvides, öeldes, et vastastikku on kumbki ema ka teise lapse nn teine vanem hooldusõiguse küsimuses.

Küsimusele, kui suur osa on selles kooseluseadusel ja kooseluseaduse lepingul, millele need naised olid alla kirjutanud, vastas Mets, et enne kooseluseadust ei oleks see võimalik olnud.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL
Tagasi üles