Peaminister Taavi Rõivase sõnul on riigivalitsemise reformi eesmärgil kolm peamist eesmärki: muuta kvaliteetsed avalikud teenused üle Eesti kättesaadavaks, vähendada ettevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel ja suurendada avaliku sektori paindlikkust ja efektiivsust.
Rõivas ütles täna riigikogus riigivalitsemise reformi arutelul, et avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks viiakse ellu haldusreform, mille tulemusel muutuvad omavalitsused tugevamaks ja kohalik elu on paremini korraldatud. «Me viime koolivõrgu kooskõlla demograafiliste muutustega, pakkudes kõigis maakondades kvaliteetset ja valikuterohket gümnaasiumiharidust. Me muudame avalike teenuste kasutamise läbi uute e-riigi arenduste kiiremaks ja mugavamaks. Ning me tagame läbi suurhaiglate ja maakonnahaiglate võrgustumise kogu riigi ulatuses kvaliteetse arstiabi,» rääkis ta.
Reformi teine eesmärk on tema sõnul, et ettevõtjate halduskoormus riigiga suhtlemisel väheneks, ning selleks vähendatakse bürokraatiat ja aruandekohustust läbi nullbürokraatia projekti. «Me läheme täielikult üle elektroonilisele riigihangete süsteemile. Me leiame efektiivseima vormi ettevõtluse tugistruktuuridele, et ettevõtted saaks sõltumata tegevusvaldkonnast neile suunatud teenused kätte parimal võimalikul viisil. Ning me jätkame e-residentidele suunatud teenuste arendamist ja lihtsustamist, sest see loob uut majandusaktiivsust ja parandab muu hulgas teenuste kvaliteeti ka meile kõigile, kodumaistele kasutajatele,» ütles peaminister.
Rõivase sõnul tuleb aruandluskoormuse vähendamise kõrval dereguleerida ettevõtluskeskkonda, et ettevõtlik vaim ei oleks aheldatud mittevajalike reeglitega. Seejuures nimetas ta märgiliseks riigikogu initsiatiivi seadustada ühena esimestest riikidest jagamismajandus.
Riigivalitsemise reformi kolmandaks eesmärgiks nimetas Rõivas avaliku sektori efektiivsuse ja paindlikkuse suurendamist, milleks tuleb pidevalt otsida võimalusi. «Peame lähtuma põhimõttest, et valitsussektori töötajate arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Peame läbivalt lähtuma printsiibist, et absoluutselt kõike ei pea seadustega reguleerima. Me loome sarnaste ülesannetega asutustes ühe väärtusahela ning tervikliku valdkondliku juhtimise, vajadusel neid asutusi ka liites,» loetles ta.
Rõivase sõnul optimeeritakse ka riigile kuuluvate ettevõtete portfelli ja tugevdatakse omanikujärelevalvet juhtimisotsuste üle. «Ja me viime lõpuni riigiasutuste tugiteenuste tsentraliseerimise ning kinnisvarareformi. Kõik avalikud teenused, mis võimalik, peavad olema kodaniku ja ettevõtja jaoks digitaalsed ja seeläbi tõhustama riigi toimimist ning muutma avalikku sektorit efektiivsemaks,» ütles ta ja lisas, et riigivalitsemise reform on protsess, mille suured eesmärgid on omavahel seotud ja mille mõõdupuuks saab olla vaid üha tõhusam ja paindlikumalt toimiv riik.
Reformi arutelul esinesid ettekandega ka põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, vandeadvokaat Jüri Raidla ja parlamendi riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve.