Riigikogu fraktsioonid ja saadikud esitasid valitsuse algatatud haldusreformi eelnõule pea 200 muudatusettepanekut, mille arutamine ja hääletamine võib tuua eelnõu teisel lugemisel kaasa ööistungeid.
Opositsioon ähvardab haldusreformi arutelul ööistungitega (2)
20. aprill 2016, 18:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioonierakondadest esitas eelnõule 13 muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja kuus muudatust Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon. Opositsiooniline Keskerakond tegi eelnõule 52, Vabaerakond 51 ja Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 60 muudatusettepanekut. Lisaks laekus eelnõule 14 ettepanekut riigikogu liikmetelt.
SDE fraktsioon soovib nimetada eelnõu haldusterritoriaalse reformi seaduseelnõuks ning tagada kõigile liituvatele omavalitsustele ja kodanikuühendustele võrdsema võimaluse uues omavalitsuses kaasa rääkida.
Sotsiaaldemokraat Ivari Padari sõnul on oluline, et ka liituvad väiksemad ja kaugemad omavalitsusüksused omaksid edaspidi võrdset kaasarääkimisõigust suurema omavalitsuse otsustusprotsessis, mida soovitakse tagada valimissüsteemis proportsionaalsust säilitades. «Seaduseelnõu peab täpsustama osavalla ja külavanemate õigused ning osaluse muutunud olukorra järel nii, et väiksemad vallad ei jääks siin kaotajaks,» ütles ta fraktsiooni teatel.
Samuti nimetas Padar äärmiselt oluliseks omavalitsuste liitmisjärgset rahastamist ja neile asetatavaid kohustusi. Tema kinnitusel on selle debati oluline osa praegu valitsuses arutatav riigieelarve strateegia.
IRLi fraktsioon soovib, et liitumiskõnelusi saaksid alustada ka omavalitsused, millel puudub ühine piir. Ühineda soovivate valdade piiride vahele tohiks ettepaneku järgi jääda üks omavalitsus, teatas partei.
Erakonda kuuluva Aivar Koka sõnul on üksikud vallad, kes ei soovi alustada läbirääkimisi ühegi teise omavalitsusega, kujunenud takistuseks kogu piirkonna ühinemisläbirääkimistele. «Hetkel on omavalitsuste ühinemisel kohustuslik territoriaalne piir, kuid kui siinkohal teha erand, siis see soodustab tugevamate omavalitsuste teket ja vähendab killustatust,» ütles ta.
Samuti soovib IRL Koka sõnul võimaldada üksikutel küladel liituda teise valla või linnaga, kui elanikud seda toetavad. «Täna on meil olukord, kus küla elanikud näevad mõistlikuna liitumist omavalitsusega, kus on neile lähedane teenuskeskus, kuid senine koduvald on ühinemisläbirääkimistes hoopis mõne teise omavalitsusega. Kui praegu peavad sellise ühinemise heaks kiitma mõlema omavalitsuse volikogud, siis ettepaneku kohaselt piisab küla elanike arvamusküsitluse tulemustest ja selle volikogu heakskiidust kuhu soovitakse ühineda,» selgitas ta.
Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekute põhieesmärk on suurendada omavalitsuste tulubaasi, näha ette riigi ja omavalitsuste ülesannete selgem jaotus ning omavalitsuste sundliitmine ära jätta. «Me ei vaidle sellega, et Eesti vajab haldusreformi, kuid täna valitsuse poolt välja pakutud reformil puudub sisu,» ütles keskfraktsiooni esimees Kadri Simson saadikurühma teatel.
Ta märkis, et kui koalitsioon jätkab jäärapäiselt ja opositsiooni pakutud ettepanekutega ei arvesta, võivad muudatused kaasa tuua ööistungeid. «Koalitsioonil on haldusreformiga kiire ning selle elluviimiseks on nad valmis rakendama teerullipoliitikat. Kui aga soovitakse reformile ka mingi sisu juurde anda ning vältida ööistungeid, peavad nad võtma kuulda meie põhilisi ettepanekuid,» ütles ta.
Vabaerakonna fraktsioon soovib detsentraliseerida Tallinna, tugevdada kohalikku demokraatiat ning parandada omavalitsuste sõltumatust ja võimekust. Erakonna saadiku Artur Talviku hinnangul tekitab valitsuse reformikava segadust ega pea lugu kohalike kogukondade iseotsustusõigusest. «Esiteks, olgem ambitsioonikamad – omavalitsuses elagu reeglina 11 000 elanikku, kuid kindlasti olgu lubatud erandid, näiteks kultuuriliselt isepärased piirkonnad,» ütles ta partei teatel.
Muudatusettepanekud näevad tema sõnul ette sõltumatuid osavalla- ja linnaosakogusid, mida kohalikud valivad otse. «Sel kogul on oma ülesanded, kuid ta tegutseks ilma bürokraatia-aparaadita. Nii saab tagada, et suurenenud omavalitsustes ei koondu võim ühte keskusesse, mille ümber on tühi maa. Suurparteide mõju väheneb ja kohalike liidrite võimalused suurenevad,» selgitas Talvik.
Tema sõnul soovib erakond ka depolitiseerida linnapead ja vallavanemad ning näha ette, et omavalitsuste tegevjuhid valitaks ametisse konkursiga. Samuti tahab partei, et ühinemisteemalised küsitlused oleksid täitmiseks kohustuslikud, kui neis osaleb vähemalt pool elanikest.
Tallinna linnaosadele tahab Vabaerakond anda iseseisvate omavalitsuste õigused. «Sellest tulenevalt seame omavalitsustele 130 000 elaniku ülempiiri. Tallinn muutuks nii-öelda koostöökojaks, millega saavad liituda ümbruskaudsed omavalitsused,» ütles vabaerakondlane Külliki Kübarsepp, kelle sõnul soovib erakond taastada ka majandussurutise-eelse kohalike omavalitsuste tulubaasi põhimõtte – kui praegu saavad omavalitsused 11,6 protsenti oma elanike tulumaksust, siis fraktsiooni ettepanek oleks tõsta see 11,93 protsendile.
EKRE saadikurühm soovib oma ettepanekutega muuta omavalitsuste rahastamist, täpsustada nende ülesandeid ja õigusi ning suurendada fiskaalautonoomiat. «Vastasel juhul on tegemist vaid formaalse omavalitsuste piiride muutmisega, pelga reformiga reformi pärast, mis ei täida ega saagi täita esitatud eesmärke. Valitsuse ja koalitsiooni esindajate lubadused, et need üliolulised küsimused vaadatakse üle kunagi hiljem, ei ole tõsiselt võetavad,» ütles fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas partei teatel.
EKRE soovib muu hulgas, et maksumaksja elukohajärgsele omavalitsusüksusele laekuks 11,6 asemel 15 protsenti elanike tulumaksust. Samuti tahab partei tühistada haldusreformi eelnõus omavalitsuse miinimumsuuruse, milleks praegu on 5000, ning ka soovitusliku suuruse, milleks on 11 000 elanikku. «Mõlemad on laest võetud arvud. On selge, et mõnesaja elanikuga omavalitsused ei ole jätkusuutlikud, kuid statistika näitab, et 2000–3000 inimesega omavalitsused on mõistliku rahastuse korral igati eluvõimelised,» lausus Põlluaas.
EKRE muudatusettepanekud näevad samuti ette, et kui omavalitsuste ühinemine pannakse rahvahääletusele, siis on selle tulemusega arvestamine kohustuslik. Ka soovib partei vähendada poole võrra ühinemisel töö kaotavate omavalitsusjuhtide hüvitist, milleks eelnõu järgi on ühe aasta palk, ning moodustada Soome eeskujul omavalitsuste juurde eakate nõukogud.
Võimuliidu poliitikud on varem korduvalt öelnud, et parlament peaks haldusreformi eelnõu vastu võtma enne jaanipäeva.