Juuni lõpuni saavad omavalitsused taotleda põhikoolivõrgu korrastamiseks kokku üle 46 miljoni euro. Toetust saab kasutada koolimajade vastavusse viimisel õpilaste arvu langusega ning vähendada kulusid taristule. Taotluse olemust ja sellega avanevaid võimalusi aitavad mõista vastused olulistele küsimustele.
Kes saavad toetust taotleda?
Kohaliku omavalitsuse üksused, kes on otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme või leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamises.
Miks ei saa toetust taotleda omavalitsused, kes pole teinud otsuseid gümnaasiumivõrgus või kellel polegi gümnaasiumit olnud?
Esimeses voorus toetatakse põhikoolivõrgu korrastamisel omavalitsusi, kus on tehtud otsuseid või sõlmitud kokkuleppeid gümnaasiumivõrgu korrastamiseks. Teistes voorudes saab taotleda toetust ka põhikoolivõrgu korrastamiseks omavalitsustes, kus ei ole gümnaasiumiastmega koole olnud.
Kas eraüldhariduskoolide rekonstrueerimiseks on võimalik antud meetmest toetust saada?
Jah, võimalused selleks on loodud. Omavalitsus saab toetust taotleda ka erakoolile, toetuse saamine eeldab kohaliku omavalitsuse ja erakoolipidaja kokkulepet.
Miks ei toetata spordisaalide rekonstrueerimist?
Otstarbekas pole piiratud vahendeid kasutada spordihoonete rekonstrueerimiseks. Need hooned ja rajatised on võimalik ehitada või renoveerida omavalitsuse täiendavast panusest.
Mille alusel annab Haridus- ja Teadusministeerium hinnangu õpilaste arvu prognoosile?
Hinnangu aluseks on omavalitsuste esitatud prognoosid, mida võrreldakse Statistikaameti prognoosidega ning Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetega.
Kas ehitatavas hoones peab olema enne asunud gümnaasium?
See kehtib ainult nende omavalitsuste puhul, kes taotlevad toetust tulenevalt õppe lõpetamisest gümnaasiumiastmes. Omavalitsused, kellega on sõlmitud riigigümnaasiumi asutamise kokkulepe, võivad toetust taotleda ka teistele koolivõrgu korrastamise ja pinnakasutamise optimeerimisega hõlmatud koolide hoonetele.
Kas koolivõrgu korrastamisel on ühinenud omavalitsusel eeliseid mitteühinenute ees?
Hindajad lähtuvad õpilaste arvust ja liikumisest. Ühinemine annab kindlasti tugevama ja jätkusuutlikuma aluse õpilaste arvu prognoosimiseks senisest mõistlikuma koolivõrgu tarvis.
Kui taotlust esimeses voorus ei rahuldata, kas sama projekti võib esitada ka teise vooru?
Jah, kindlasti.
Mitme projekti jaoks saab omavalitsus taotluse esitada?
Igas voorus saab omavalitsus esitada ühe projekti. Voore on vähemalt kaks, praegu avanes esimene voor.
Milline on taotlusvooru eelarve ning mis on taotletava summa maksimum ja miinimum?
Taotlusvooru eelarve on 46 325 000 eurot. Minimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 200 tuhat eurot ning maksimaalne 5 miljonit eurot. Maksimaalne toetuse summa ühe kohaliku omavalitsuse kohta võib olla 8 miljonit eurot. Lisandub omavalitsuse omafinantseering.
Kui suur on toetuse suurus ja omafinantseeringu määr lammutamisel?
Kui projekti eesmärk on üksnes endiste õppehoonete lammutamine, on minimaalne toetuse summa 30 000 eurot ning maksimaalne toetuse summa 200 000 eurot. Lammutamisel võib küsida toetust kuni 100% abikõlblikest kuludest.
Millal tuleb taotlus esitada ja kust saab lisainfot?
Kohaliku omavalitsuse üksus, kes soovib toetust taotleda, esitab SA Innovesse digitaalselt allkirjastatud ettepaneku vormi hiljemalt 30. juunil kl 17.00. Ettepaneku vormi ja lisainfo leiab Innove kodulehelt: www.innove.ee/struktuuritoetused/pohikool
Kas kooli planeerimisel tuleb lähtuda ministeeriumi ette kirjutatud ruumiprogrammist?
Kindlasti ei. Lähtuda tuleb vajadustest ja kooli eripäradest. Hindajate jaoks on oluline saada teada, kuidas kaetakse kõik vajalikud funktsioonid ja milline on kavandatava hoone üldmaht, et võrrelda ja hinnata sarnaseid koole. Kõikide ruumide suurusi võib vabalt muuta ja omavahel kombineerida (nt söökla/aula/raamatukogu/fuajee). Kõiki ruume ei peagi välja ehitama, kui seda funktsiooni on võimalik täita teisiti (nt olemasolevate ruumide abil). Soovitame kaasata erialaspetsialiste, sh arhitekte.
Kas peale etteantud vormide võib esitada lisamaterjale?
Lisad on soovituslikud. Kasuks tulevad ning hindajatel aitavad paremat pilti taotletavast ette saada seletuskirjad, ekspertarvamused ja analüüsid.
Kas projektiga on kohustuslik teha muudatusi pinnakasutuses?
Jah, sest meetme eesmärk on aidata kaasa koolivõrgu korrastamisele viies üldhariduskoolide hoonetes õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega.
Tabel kohaliku omavalitsuse kõikide koolide ruumikasutuse kohta – millised andmed tuleb sinna märkida, kas ka erakoolide andmed ja spordiruumid?
Märkida tuleb ainult abikõlblikud ruumid. Andmeid oodatakse ainult määruse mõistes omavalitsuste pidamisel olevate koolide kohta.
Mis on spordihoonete ja -ruumide kasutamisega seotud ruumid?
Mõeldud on kõiki spordisaale (võimlad, jõusaalid) ning nendega seotud ruume (riietusruumid, laoruumid jne).
Kui siduv on ettepaneku vormil detailne eelarve prognoos?
Ei ole siduv. Eelarve vorm peab võimaldama hindajal veenduda projekti tegevuste ja selle kulude läbimõelduses. Kui hindajatel jääb infot puudu, siis tuleb esitada järelepärimine ning hindamine võib võtta rohkem aega.
Kas hankeplaani märgitakse maksumus käibemaksuta? Sel juhul erineb hangete kogumaksumus eelarve summast.
Jah, ilma käibemaksuta. Hangete maksumuse summa võib selles osas erineda eelarve summast.
Kas põhikoolis õppivad mittestatsionaarsed õpilased arvestatakse õppekohtade hulka?
Jah. Selgitustes peaks ära näitama, kuidas ja miks need suurendavad õppekohtade arvu (näiteks, kas õpivad samaaegselt statsionaarses vormis õppijatega). Üksnes mittestatsionaarse õppe andmiseks mõeldud ruumid ei ole abikõlblikud. Samas on abikõlbulikud toetavad ruumid, mis on statsionaarse ja mittestatsionaarse õppe andmiseks ristkasutuses.
Kas omafinantseerimise tagamise kinnituse puhul piisab viitest volikogu otsusele, eelarve strateegiale?
Jah, kui see on esitatud dokumentide kohaselt üheselt arusaadav ja ei ole tingimuslik.
Loe lisaks:
