Koolivõrgu tänast olukorda iseloomustavad kõige paremini pinnakasutuse näitajad õpilase kohta. Ehk kui mahukat taristut tuleb üleval pidada ning kaudsemalt näitab see ka, milline proportsioon haridusrahast läheb betooni ülalpidamisse.
Sisuturundus
Eesti omavalitsuste koolivõrgu pinnakasutus numbrites
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõistlik ja jätkusuutlik pinnakasutus on koolides, kus õpilase kohta oleks keskmiselt 10 või vähem ruutmeetrit. Paraku on Eestis 91 munitsipaalkooli, kus on iga õpilase kohta 20-30 ruutmeetrit ning 40 munitsipaalkooli, kus iga õpilase kohta on 30-40 ruutmeetrit pinda. Eelnevates numbritest on välja jäetud sporditaristu, kooli abihooned ja õpilaskodud. Lisapindadega arvestamisel oleks iga õpilase kohta pinnakasutuse näitajad veelgi suuremad
Kolmveerandis munitsipaalkoolides on pinda üle 10 m2 õpilase kohta
Tavaüldhariduskoolide pinnakasutus õpilase kohta ilma lisapinnata (sporditaristu, õpilaskodu, abihooneteta) | Tavaüldhariduskoolide pinnakasutus õpilase kohta (koos lisapinnaga) | |
Pinnakasutus õpilase kohta (m2) | Munitsipaalkoolide arv | Munitsipaalkoolide arv |
alla 10 | 107 | 75 |
10-15 | 92 | 79 |
15-20 | 63 | 56 |
20-30 | 91 | 98 |
30-40 | 40 | 47 |
40-50 | 17 | 34 |
50-60 | 7 | 17 |
60-70 | 6 | 8 |
70-80 | 3 | 4 |
80-90 | - | 5 |
90-100 | - | 1 |
üle 100 | 2 | 4 |
Üldkokkuvõte | 428 | 428 |
Ebamõistlikult suur õppetaristu valdavalt väiksematel omavalitsusel
Igas viiendas kooli õpilase kohta rohkem üldpinda kui seda on kodus
2011. aasta rahvaloenduse järgi on ühel elanikul Eestis keskmisel 30,5 m2 eluruumi pinda. Jättes arvesse võtmata lisapinnad, on pea igas viiendas tavaüldhariduskoolis õpilase kohta rohkem üldpinda kui seda on keskmiselt kodus. Jättes taas kõrvale abihoonete, sporditaristu ning õpilaskodude pind ehk vaadates ainult õppepinda, on kolmveerandis tavaüldhariduskoolides õpilase kohta kasutada rohkem kui 10 m2 pinda. Nendel pindadel õpib iga teine õpilane.
Veelgi tähenduslikum on, et neljakümnes protsendis koolides on õpilase kohta pinda kakskümmend kuni üle saja ruutmeetri. Samas õpib neis neljakümnes protsendis koolides õpib vaid 11% kõikidest munitsipaalkoolide õpilastest. Reeglina asuvad need koolid just väiksemates omavalitsustes, kus on hariduse andmine kulukam.
Liiga suure pinnaga koolid on valdavalt väiksemates omavalitsustes
Korrastamata jätmine vähendab võimalust igas regioonis pakkuda kvaliteetset haridust
Maakondade lõikes on pinnakasutus väga erinev. Kui Harjumaa tavakoolides on õpilase kohta keskmiselt 9,1 ruutmeetrit, siis Jõgevamaal läheneb see kahekümnele ruutmeetrile. Praeguste demograafiliste ja kasutustendentside jätkudes oleks neljateistkümne aasta pärast pooltes maakondades iga õpilase kohta keskmiselt üle kahekümne ruutmeetri pinda kütta ja hooldada. Kahes maakonnas, Jõgeva- ja Viljandimaal ulatuks keskmine näitaja üle 25 ruutmeetri õpilase kohta. Pinnakasutus ja seeläbi taristu ülalpidamis kulu õpilase kohta langeks vaid Harju- ja Tartumaal.
Sellisel tendentsil on otsene mõju ka hariduse sisule – see tähendaks, et koolivõrgu korrastamata jätmisel läheks kõikjal –peale mõne Harjumaa ja Tartumaa omavalitsuste – proportsionaalselt üha rohkem raha õppeprotsessist välja. Suhteliselt rohkem raha läheks koolipindades üleval pidamisse ja vähem sellesse, mis tegelikult õppekvaliteeti mõjutab ehk õpetajate, koolijuhtide ja teiste töötajate palka ning õppekorraldusega seotud tegevustesse. Regionaalselt kasvaksid ka lõhed võimalustes pakkuda õpilastele kvaliteetset haridust ja ning motiveerida häid õpetajaid.
Pinnakasutus on maakondade lõikes enam kui kaks korda erinev. Otsuste tegemata jätmisel erinevus aina kasvaks.
Loe lisaks:
