Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/17/13105879t1h2dc3.jpg)
/nginx/o/2016/04/29/5318231t1hd28a.jpg)
Omavalitsustel on põhiseaduslik kohustus kindlustada igale lapsele tasuta kvaliteetne põhiharidus kodu lähedal. Olulised on mõlemad märksõnad: kooliharidus peab jääma kvaliteetseks ning talle juurdepääs sõltumatuks pere majanduslikust olukorrast.
Kvaliteetse hariduse kestlikkuse eeldus on õiged otsused – haridust ei anna klassiruum või kool, vaid motiveeritud õpetaja, keda keskkond toetab. Oleme aga olukorras, kus laste arvu vähenemise tulemusena on koolides kütta, valgustada ning remontida iga noore kohta ebamõistlikult palju pinda, pooltes enam kui 20 ruutmeetrit, sajakonnas koolimajas nagu korralikus korteris, üle 40 ja isegi üle 100 ruutmeetri.
Õige otsus on suunata pooltühjade hoonete kulu haridusse – omavalitsus saab nii tugevdada põhikoole, tõsta õpetajate, tugispetsialistide ja teiste töötajate töötasu, panustada rohkem õpikeskkonna kvaliteeti ning arengule suunatud koolijuhtidele. Koolivõrgust vabaneva ressursiga on võimalik väärtustada rohkem ka lasteaedu.
Hariduse kasutada on Eestis 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda, sellest enam kui pool on üldhariduskoolides. Eesmärk on vähendada seda aastaks 2020 0,5 miljoni ruutmeetri võrra. Seda eesmärki toetas ka värske OECD Eesti hariduse ressursikasutuse uuring.
Põhikoolivõrgu korrastamise meede toetabki seda eesmärki – et omavalitsuste koolid saaksid tõhusamaks ning panus oleks sisulistesse tegevustesse. Koos omafinantseeringuga on selle plaani maht 106 miljonit eurot, millest 46,3 miljonit eurot jagame esimeses ettepanekute voorus. Kõik see kulub koolivõrgu optimeerimiseks.
Riik võtab samal ajal rohkem vastutust gümnaasiumivõrgu eest, millega omavalitsustel vabaneb veelgi ressursse. Oleme gümnaasiumivõrgu korrastamisega omavalitsustega koostöös alustanud, et kvaliteeti ja valikuid gümnaasiumiastmes pakutaks igas maakonnas, mitte ainult mõnes linnas. Uuel õppeaastal avame kaasaegsed riigigümnaasiumid Kärdlas, Valgas ja Põlvas.
Õigete otsuste mõjul saame investeeringud tagasi mitmekordselt – raha targema kasutamise ja hariduse sisuna.
Loe lisaks:
/nginx/o/2016/04/29/5317835t1hb16c.jpg)
/nginx/o/2016/04/29/5317839t1h4753.jpg)
/nginx/o/2016/04/29/5317755t1h3219.jpg)