Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jurist: hüljatus teeb inimese haavatavaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Maarika Pähklemäe | FOTO: Erakogu

Inimkaubanduse ohvrite kaitsmisega tegelev jurist ja Eluliini vabatahtlikuna tegutsev Maarika Pähklemäe ütleb, et orjapidamise ohvrid on haavatavad eelkõige siis, kui neil pole toetavaid lähedasi.

Teie esindasite kohtus Lead (nimi muudetud – toim). Tavalisele, normaalset elu elavale inimesele jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik inimese eneseväärikus nii totaalselt hävitada.

Aga see käibki niimoodi. Tööorjuse puhul on naistel ja meestel tagajärjed sarnased, ehkki mees suudaks end võib-olla füüsiliselt paremini kaitsta – nad ei tee seda. Ohvrite enesehinnang on väga madal. Inimkaubandus on ju üks jõhkramaid kuritegusid. Ei kasutata ainult ühekordset vägivalda, vaid kompleksset vägivalda ehk lisaks füüsilisele ka psühholoogilist.

Esineb ka piinamist ja inimeste kohtlemist ebainimlikul viisil. Üldjuhul diagnoositakse kannatanutel F62-sündroom (isiksuse muutus katastroofilisest elamusest – toim), mida võiks kujundlikult võrrelda koonduslaagris kogetuga.

Jah, tavakodanikul tekib küsimus, miks ta ei jalutanud minema, miks ei läinud politseisse.

Minul on olnud üks tööorjuse juhtum, kui inimene oli tööori väga pikka aega Ta ütles, et ei teadnud, kuhu pöörduda. Ja kui ta püüdis põgeneda, otsiti ta üles, viidi tagasi ja ähvardati. Need inimesed on ka väga haavatavad seetõttu, et pole toetavat perekonda või muid lähedasi ja isegi kui on, siis on nad omaste poolt hüljatud.

Vaikse tänava juhtumi puhul hämmastab, et päris paljud inimesed nägid seda orjapidamist pealt ja said tegelikult aru, et toimuv ei ole normaalne. Aga avalikuks tuli lugu alles seoses teise kriminaaluurimisega.

Jah, see poleks ilmsiks tulnud, kui politsei poleks märganud. Ka perevägivalla puhul ollakse kellegi naabrid ja keegi käib kellegi juures külas. Mina ei oska öelda, miks ei reageerita. Võib-olla on see empaatia puudumine.

Ühtki inimkaubanduse juhtumit ei saa siiski teisega võrrelda, need on kõik oma erakordsuses räiged. Ka võõrad ei näe siiski piinamist ja peksmist kohe, välja arvatud ehk pereliikmed.

Kui vaadata Tartu juhtumi puhul, mis tingimustes inimene pidi elama – mis tundega läks selle kõige toimepanija magama ja ärkas hommikul teadmisega, et keegi elab tema keldris sellistes tingimustes? Tegu oli asjaga.

Kui inimene suhtub teise inimesse kui asjasse, siis ei ole seal empaatiat ega midagi muud. Sul on ükskõik teise valust, näljast, sellest, kas tavalised hügieeninõuded on täidetud, kas tal on öösel külm. Uskumatu, aga see on Eestis reaalsus.

Kui ekstreemne see juhtum teie praktikas on?

Tegelikult ei ole nii ekstreemne. Minu jaoks on ekstreemne kõik, mis on seotud inimkaubandusega. Inimkaubandus ongi väga jõhker kuritegu.

Kas on mingi teatud inimtüüp, kellel on eeldused saada selliseks kurjategijaks nagu Kaido Mosen?

Kui vaatame inimkaubitsemist näiteks prostitutsiooni vahendamise valguses, siis on seal ka inimesi, keda pole varem kriminaalkorras karistatud. On ka n-ö korralikke pereinimesi. Ei oskagi öelda, kas on mingi teatud inimtüüp.

Millised on sellist orjust kannatanud inimese väljavaated tulla normaalsesse ellu?

Inimkaubanduse ohvri rehabilitatsiooni küsimused on konfidentsiaalsed, aga üldiselt vajavad need inimesed tugiisiku abi. Neil on vaja ravi. See võtab siiski tükk aega ja toimunust jääb paratamatult eluaegne jälg.

Kust saada tagasi eneseväärikus?

Meil oli juhtum, kui noort naist müüdi tema mehe poolt prostituudiks. Naine ütleski, et ta ei saanud ka mehe juurest ära tulla seetõttu, et tundis end nii räpasena. Ta pidas võimalikuks elada vaid koos selle inimesega, kes temaga niimoodi tegi.

Me ei pruugi näha, mis toimub inimese psüühikaga. Igal juhul kulub sellisest olukorrast väljatulemiseks väga palju aega.

Tartu juhtumi puhul mõistis kohus mitterahalise kahju hüvitisena 150 000 eurot ja see pole inimkaubanduse asjades esmakordne. Selle valuraha eest ei saa inimene tagasi oma hinge, vaimset ega füüsilist tervist...

... ja iseasi, kas ta ka saab selle 150 000 eurot, sest orjapidajal ei pruugi sellist vara tegelikult olla.

Jah, see ei garanteeri, et kurjategija hüvitab kahju.

Tagasi üles