Eesti välisministri Marina Kaljuranna hinnangul ei piisa Euroopa Liidu partneritele Suurbritannia peaministri David Cameroni öeldust, et EList lahkumiseks peaks avalduse esitama järgmine peaminister, ning juba järgmisel nädalal peetaval ELi tippkohtumisel peab Suurbritannia olema oma plaanide osas konkreetsem.
Kaljurand ütles referendumi tulemusi kommenteerides Postimehele, et britid on oma otsuse teinud ja suure tõenäosusega parlament sellega ka arvestab. Cameroni seisukoha järgi peaks avalduse Suurbritannia lahkumise kohta Euroopa Liidust esitama järgmine peaminister, kes võiks ametisse astuda oktoobris. Juba järgmisel nädalal kogunevad Brüsselis aga Euroopa Liidu valitsus- ja riigijuhid, kes arutavad ka referendumi järelmeid.
«Mina ootaksin, et järgmise nädala Euroopa Liidu tippkohtumisel oleks Suurbritannia juba konkreetsem, mida ja kuidas nad mõtlevad teha. See, mida peaminister Cameron ütles täna, on arusaadav, et seda öeldakse kohe pärast referendumit, aga sellest ei piisa Euroopa Liidu partneritele,» ütles Kaljurand.
Küsimusele, kui keerukaks ja pikaks võivad Suurbritannia lahkumiskõnelused kujuneda, vastas ta, et selle kohta on praegu erinevaid arvamusi. «Ühelt poolt öeldakse, et läbirääkimised saavad olema keerulised ja kestavad aastaid, teiselt poolt öeldakse, et kui nad soovivad lahkuda, siis ei ole mõtet venitada, siis läbirääkimised tuleks ruttu ära lõpetada ja mingu. Seal on erinevaid arvamusi,» rääkis välisminister ja lisas, et suurema tõenäosusega läbirääkimised kuudega siiski läbi ei saa.
See tähendab tema sõnul, et ühtegi muudatust üleöö ei toimu ja seega ei pea ka Suurbritannias töötavad, õppivad või seal turistina viibivad Eesti inimesed praegu muretsema. «Kui midagi hakkab muutuma läbirääkimiste käigus, siis loomulikult sellest me informeerime, aga lähiajal midagi ei muutu,» kinnitas Kaljurand.
Euroopa Liidule tervikuna annab referendumi tulemus tema sõnul nüüd aga mõtteainet, mida on valesti tehtud, et toetus ELile langeb. «Tegelikult Euroopa Liit on astunud kõrvale, ta ei ole täna liit oma inimestele, meile kõigile, on kadunud usaldus Euroopa Liidu vastu ja ei toetata seda nii, nagu toetati aastaid tagasi,» ütles ta.
Kaljuranna sõnul on referendumi järelmitega tegeledes oluline vältida üksteise süüdistamist, halvastiütlemist ja hinnangute andmist. Tema hinnangul peavad kõik 27 liikmesriiki üheskoos mõtema ja arutama, kuidas muuta Euroopa Liit taas selliseks ühenduseks, kuhu tahetakse kuuluda ja mis tagab riikide arengu.
«Siia alla käivad sellised küsimused nagu Euroopa Liidu laienemine, suurem koostöö, see, kas Euroopa Liit peaks liikuma edasi erinevatel kiirustel, et on olemas grupp riike, kes võib-olla on valmis rohkem integreeruma kui teised. Need on kõik küsimused, mis tuleb täna esitada. Selleks muidugi briti referendum andis tõuke ja oli selliseks väikeseks šokiks, et meid kõiki mõtlema panna,» rääkis ta.
Küsimusele, kas referendumile järgnevat selgusetust Euroopa Liidus võib ka Venemaa oma huvides ära kasutada, vastas Kaljurand, et ilmselt Venemaa sellele olukorrale reageerib. «Paraku praktika on näidanud, et Venemaa on kasutanud olukordi, kus Euroopa Liidus on küsimusi või mingisugustes küsimustes lõhesid. Venemaa on kasutanud väga edukalt üht Euroopa Liidu riiki teise vastu, on väga edukalt ka omalt poolt neid küsitavusi suurendanud. Ma arvan, et ka antud juhul kindlasti Venemaa kasutab seda juhust, et Euroopa Liidus on veel üks küsimus, täiendav kriis, millega tegeleda lisaks terrorismile, migratsioonile ja teistele küsimustele,» ütles ta.
Rääkides koostööst NATOs, ütles Kaljurand, et Suurbritannia kinnituse kohaselt ei mõjuta referendum kuidagi NATO liitlaskohustuste täitmist. «Kas pikemas perspektiivis võib see puudutada arenguid NATOs, selle üle ei tahaks ma täna spekuleerida. Täna kindlasti mitte ja Varssavi tippkohtumisele läheme ka me seniste kokkulepetega ja ettevalmistustega. Britid on kinnitanud, et nad ei tagane nendest, nad täidavad neid ning et NATO on ja jätkab ühtsena,» ütles Eesti välisminister.