2007. aastal Eestit tabanud küberrünnakute sarnase ründe kordumine mõne NATO liikme vastu on ainult aja küsimus ja NATO on küberkaitse olulisust mõistnud, selle valdkonna tšempionina nähakse endiselt Eestit, kinnitab kaitseministeeriumi nõunik kindralleitnant Johannes Kert.
«Küberkaitse liikus ka NATO-s kolme prioriteetsema kaitsesuuna hulka terrorismivastase võitluse ja riikide julgeoleku tagamise kõrval,» rääkis Kert BNSile antud intervjuus.
USA koondas tema sõnul küberkaitse koordineerimise möödunud aastal ühtse juhtimise alla, Suurbritannia võttis vastu uue kaitsestrateegia, mis lähtub selgelt küberkaitse põhimõtetest.
«Selle suuna tšempionina nähakse ikka veel Eestit,» nentis Kert. Eesti korraldas mullu ise ja ka osales mitmes rahvusvahelises küberkaitse alases õppuses.
2007. aastal Eestit tabanud massiivsete küberrünnakute sarnase küberkonflikti kordumise võimalust hindas Kert kõrgeks. «Ühel või teisel moel nad suure tõenäosusega ükskord juhtuvad.»
Küberründeid jäädakse Kerdi hinnangul kasutama poliitiliste, majanduslike ja ka sõjaliste operatsioonide toetuseks. «Organiseeritud küberoperatsioonid on tänane tavapraktika. Kui Eesti vastu peaks mingisugune poliitiline või majanduslik suurem operatsioon korraldatama, siis tõenäoliselt eelneb sellele ja toimub paralleelselt või kombinatsioonis ka küberoperatsioon,» selgitas Kert ja avaldas lootust Eesti poliitika ei satu teravasse konfrontatsiooni selliste jõududega, kes küberoperatsioone tahaksid läbi viia.
NATO artikkel viie rakendamise osas küberrünnakute tõrjumisel ei ole Kerdi sõnul seni selget kokkulepet. «Praegu NATOs ei ole sellist asja kokku lepitud üheselt, et küberrünnaku korral rakendatakse artikkel viit. Kuid küberründe tõrjumiseks teevad NATO riigid aktiivset koostööd,» rääkis Kert.
Vastavate ettevalmistuste korral on Kerdi sõnul võimalik ka küberründe alla langenud riigi taristu osaline toetamine välisriigist ning selleks ei ole vaja rakendada artikkel viit. «Ilmselt kõik oleneb ka sellest, kui kaugele ründaja asjaga läheb,» nentis Kert.
Kuigi mõned NATO riigid on deklareerinud, et võivad vastata ka küberründele sõjalise jõuga, Kerdi sõnul konsensust NATO-s sel teemal ei ole. «Siin võib juhtuda, et üks või teine NATO liitlane on valmis teist liitlast selliselt abistama vajaduse korral,» ütles Kert.
Kerdi sõnul on vähetõnäoline, et Euroopa ruumis kasutatakse konflikide korral tavarelvastust, kuid sajaprotsendiliselt seda välistada siiski ei saa.