Sotsiaalministeeriumi kinnitusel läheb hoolde- ja vanadekodudel kõige enam raha – ligi pool kuludest – vanainimeste eest ööpäevaringselt hoolitsevale personalile, märkimisväärselt vähem läheb toidule ja meditsiinitarvetele.
Hooldekodu suurim kulu on vanurite eest hoolitsev personal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjanik Enn Vetemaa imestas Postimehe arvamusliidrite lõunal kõneldes, et miks küll on kehvema kategooria vanadekodu kui hädaorg – kus tubades vaevalt viis ruutmeetrit inimese kohta, niru toit – ehkki seal elav pensionär annab ülalpidamiseks ära peaaegu kogu oma pensioniraha.
«Ma ei saa aru! Midagi ei klapi... Me teame, et kodus elavad pensionärid – eriti abielupaarid – tulevad üldjuhul toime üüri, toidu ja ravimitega, millest viimased ju hirmkallid. Olen aga koguni kuulnud – tüüpiline see vast pole, aga siiski – mõnede pensionäride väiteid, et nende elu on parem kui kunagi varemalt. Ja tõsi – eks mõni vanapaar käi korra aastas ka piiri taga,» arutles Vetemaa.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull märkis, et hooldekodu elanike viimast kui teenitud senti siiski ära ei võeta. Ta selgitas, et teenuste rahastamine sõltub hooldekodu hinnakirjast ja tasumise kokkuleppest. «Kui inimene ostab otse hooldekodult teenust, siis millise hinna eest, on inimese ja teenuseosutaja vaheline kokkulepe,» sõnas ta.
Kui aga inimese paigutab vanadekodusse kohalik omavalitsus ja inimesel või ta perel pole selleks raha, aitab tasu maksta ka omavalitsus. Üldiselt lähtub perele omaosaluse määramisel kohalik omavalitsus isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast, kuid sotsiaalministeerium on soovitanud inimesele taskurahaks jätta vähemalt 15 protsenti tuludest.
Riik omalt poolt hooldekodudele lisa ei maksa.
Hooldekodu suurim kuluartikkel on personalikulu – sinna läheb kokku 52 protsenti kulutustest. Majandamiskulude osakaal kokku on 39 protsenti, sealhulgas kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud natuke üle 13 protsendi, kusjuures küte moodustab 4,3 protsenti ning elekter ja jooksev remont mõlemad 2,8 protsenti kogukuludest.
«Toitlustamisele kulutavad hoolekandeasutused ligi 12 protsenti ning meditsiinikuludele-hügieenitarvetele 5 protsenti,» sõnas Sõmer-Kull.
Üks hooldaja 25 pensionäri kohta
Suurest kulutusest hoolimata ei jätku igale hooldekodu asukale ümber mitut hooldajat – tegelikult on seal ööpäevaringselt keskmiselt vaid üks hooldaja 25 asuka kohta.
2009. aasta lõpus oli põhitöötajaid ehk neid, kes tegelevad otseselt teenusel viibivate isikutega, kokku 1341, neist hooldajaid 1142. Samal ajal elas seal 5126 vanurit. See teeb arvestuslikult ühe töötaja viie kliendi kohta, kuid pidevalt see nii pole. «Tuleb arvestada, et hooldekodus on inimesed ööpäevaringset järelevalvet ja hooldust vajavad inimesed, üks töötaja saab aga töötada viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas, seega on ühe ööpäevaringse ametikoha mehitamiseks on vaja 4,7 töötajat. Seega keskmiselt ööpäevas on kohal 25 kliendi kohta üks põhitöötaja,» selgitas ministeeriumi hoolekande osakonna juht.
Hooldekodudes oli ka vabu voodikohti. Kui kohti oli asutustes 5716, siis elanikke 5126. «See tähendab, et aasta lõpus oli täiskasvanute hooldamisteenust osutavates asutustes 590 vaba kohta. Päris üks-üheselt seda tõlgendada ei saa, sest eakate hooldusteenuse kasutajate liikuvus on suur ning hetkeseis ei tähenda alati seda, et need kõik on vabad kohad. Teatud osa neist on juba broneeritud (nt isik on hooldusraviteenusel ja peale selle lõppemist paigutatakse hooldusele),» sõnas Sõmer-Kull.
Hooldekodud eri tasemega
Ehkki jätkuvalt on üldlevinud arvamus, et elu vanadekodus on vilets, kinnitab sotsiaalministeerium, et 112 Eesti hooldekodu erinevad suuresti oma võimaluste ja tingimuste poolest. «Paljudel juhtudel on ka tingimused head,» arvas Sõmer-Kull.
Küsimusele, miks on hooldekodudes napid tingimused ja kehvake söök, jättis Sõmer-Kull otsesõnu vastamata, tuues välja, et tervisekaitse nõuetega on kehtestatud nõuded hooldekandeasutuste ruumidele, sisutusele, sisekliimale ja koristusele, samuti toitlustamisele. «Sotsiaalministeeriumile ei ole laekunud ettepanekuid nii ruumide kui toidule kehtestatud tervisekaitsenõuete suurendamiseks,» lausus ta.