OECD haridusraport: Eestist vanem õpetajaskond on vaid Itaalias

Foto: SCANPIX

OECD värske raport toob ühe võimaliku murekohana meie haridussüsteemis välja asjaolu, et olukorras, kus pool meie õpetajatest on üle 50-aastased, on Eestil vaja õpetajaametisse meelitada uusi talente. 

OECD haridusstatistika kogumiku «Education at a Glance» andmetel moodustas 2014. aastal õpetaja palk 88% kõrgharidusega töötaja keskmisest, seda on mõnevõrra rohkem kui aasta varem, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja.

Samas aga on õpetajakoolituse õppekavade lõpetanute keskmine töötasu võrreldes kõrgharidusega töötajate palkadega üks madalamaid.

OECD hoiatab, et peagi võib kõrgharidusega elanikkonna osakaal hakata Eestis vähenema, kuna bakalaureuseõpingute katkestajaid oli Eestis rohkem kui teistes OECD riikides.

Värske haridusminister Maris Lauri märkis, et meil on kiireim õpetajate palgatõus OECDs, seega liigume õiges suunas.

Õpetaja palk on aastatel 2010-2015 tõusnud 45 protsenti, 2016. aasta lõpu prognoosiks on 50 protsenti. «Eesmärk on viia õpetajate palk võrdseks kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga. Konkurentsivõimeline töötasu aitab tuua õpetajaametisse ka rohkem noori, kellest meil on samuti suur puudus,» lausus minister.

Minister Lauri sõnul tuleb meil rohkem tähelepanu pöörata õpingute katkestamise ennetamisele, et hoida kõrgharidusega elanikkonna osakaalu kõrgena. 

«Katkestamise ennetamisel saab tõhusat abi nii karjäärinõustamisest, mida riik pakub Rajaleidjate keskuste kaudu kui ka erinevatest toetustest – näiteks vajaduspõhisest õppetoetusest ja stipendiumitest. Kõrgkoolid saavad samuti palju ära teha, pakkudes tudengitele rohkem tuge,» selgitas ta.

Läbi aegade on meil elanikkond olnud kõrgelt haritud, 55-64-aastastest oli Eestis 2015. aastal kõrgharidusega 35%, OECD keskmine 26%. Samas katkestab meil bakalaureuseõpingud 51% tudengitest, mis on suurim näitaja OECD riikide seas.

Minister Lauri rõhutas, et koolivõrgu korrastamise vajadust näitab õpetaja palga väike osakaal kogu haridusasutuste tegevuskuludest. «Meil moodustas õpetaja palk 2013. aastal 42% tegevuskuludest, OECD keskmine on aga 61%. Vajalik on rohkem vahendeid suunata hariduse sisusse, mitte pooltühjade majakarpide kütmisesse,» lisas Lauri.

«Education at a Glance» on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. Kokku sisaldab OECD ülevaade andmeid 35 liikmesriigi ning mitmete partnerriikide haridussüsteemide ülesehituse, rahastamise ja tulemuslikkuse kohta.

PEAMISED JÄRELDUSED EESTI KOHTA

• Olukorras, kus paljud õpetajad on vanemad kui 50-aastased, on Eestil vaja õpetajaametisse meelitada uusi talente. Ainult ühes riigis, Itaalias, on õpetajaskond veel vanem kui Eestis. Õpetajakoolituse õppekavade lõpetanute keskmine töötasu on võrreldes kõrgharidusega töötajate palkadega üks madalamaid.
• Eestis on ajalooliselt olnud elanikkond kõrgelt haritud, nagu näitab 55-64-aastaste kõrgharidusega elanike kõrge osakaal (35%) OECD keskmisega (26%) võrreldes. Samas on tõenäoline, et praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite säilimisel järgmiste põlvkondade haridustase alaneb. 2014. aastal oli bakalaureuseõppe üliõpilaste lõpetajate osakaal kättesaadavate andmetega riikide võrdluses madalaim (51%).
• Kutsekeskharidus on keskhariduse omandajate seas endiselt ebapopulaarne. Neil õppekavadel õpib ainult umbes kolmandik keskhariduse tasemel õppuritest, samas kui EU22 riikides peaaegu pooled.
• 2013. aastal moodustasid investeeringud 15% õppeasutuste kogurahastusest, mis on OECD riikide kõrgeim näitaja. Investeeringute suhteliselt kõrget taset saab seostada koolivõrgureformi käigus toimuva mahuka investeerimisega koolide infrastruktuuri.
• Naisi on kõrgharidusõppe lõpetajate hulgas enam kui mehi, kuid nende töötasu moodustab vaid 70% meeste töötasust (pisut alla OECD keskmist, mis on 73%).