Eesti 19 valimisliitu tegid täna pöördumise, kus kutsusid presidendivalimistel Allar Jõksi poolt hääletama valimisliitudest valitud valijamehi ja teisi, kellele on oluline erakonnavaba võimalus kohalikus elus kaasa rääkida.
19 valimisliitu tegid Jõksi toetuseks pöördumise (1)
22. september 2016, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöördumisele on alla kirjutanud Rannu valimisliit Rannu, Mäksa valimisliit Meie ja Mäksa, Saare valimisliit Koduvald Saare, Helme valimisliit Meie Helme, Tartu linna valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik, Torgu valimisliit Taga-Sõrve Kodanik, Võru linna valimisliit Võru Väärib Võimekust, Võhma valimisliit Kodulinn Võhma, Konguta valimisliit Kodukoht Konguta, Mäetaguse valimisliit Karu, Salme valimisliit Koostöö, Rõuge valimisliit Koduvald Rõuge, Haanja valimisliit Kogukond, Jõgeva valla valimisliit Kõigi Kodu, Vigala valimisliit Vigala Väega Värk, Vara valimisliit Vara Isamaaline Kodanik, Vormsi valimisliit Ka Talvel Vormsi, Viimsi valimisliit Parteivaba Viimsi ja Tähtvere valimisliit Ühiselt Tähtveres.
Postimees avaldab täna tehtud üleskutse muutmata kujul.
Kodanikualgatus ning tugevad kogukonnad on avatud ja ausa demokraatia nurgakiviks. Samas ei ole kodaniku ja kogukonna kokkuviimiseks vältimatult vaja erakondi. Kohaliku elu korraldamises, ühiskonna ja ümbritseva paremaks muutmises saab osaleda ka muul moel kui panustades parteile. Sellise vaba võimaluse annavad meile valimisliidud.
Viimastel KOV valimistel osales 292 valimisliitu, mis erakondade enesekaitse refleksist tulenevalt said külge sildi «soo». Valimisliidud on miski, mis ei sobitu parteilisse võimuvertikaali. Poliitiline rivaliteet on räigem kui sportlik, mistõttu selle «soo» kaotamise taotlus võimuhooba omavate poolt ei ole üllatav – nii 2002. kui 2005. aastal üritasid toonased võimuparteid valimisliitude osalemist kohalikel valimistel seadusega takistada.
Täna on omavalitsusjuhtide hulgas palju inimesi, kes on osalenud KOV valimistel valimisliidu nimekirjas. Seetõttu näevad erakonnad valimisliitudes endiselt ohtu oma positsioonidele ning üritavad jätkuvalt kontrollida kõiki võimutasandeid.
Erakonnad on endile määranud kopsakad toetused riigieelarvest, mis on pandud sõltuma pelgalt riigikogu valimistest. Õiglasem oleks arvestada ka kohalike valimiste komponenti, aga need ettepanekud on Toompeal maha laidetud.
Haldusreformi mõistlikkuse üle võib vaielda, kuid selge on üks – kogukondlikke huve esindavate valimisliitude sõnaõigus ja mõjuvõim omavalitsusüksuste suurenedes väheneb. Ka ei saa haldusreformi käsitleda lahus nn. kahe tooli seadusest, sest väga suure tõenäosusega kasutab lõviosa 101 riigikogu liikmest võimalust seada ennast sisse ka kohalikus volikogus. Kui palju toovad parlamendiliikmed kohalikule tasandile juurde tarkust ja kogemust ning kui palju nad kahandavad kohalikku iseotsustamist ja autonoomiat, eks seda näitab aeg.
Valimisliitude kontekstis ei saa üle ega ümber presidendivalimistest. Presidendi võimupiirid ei ole küll ülemäära laiad, kuid seda olulisem on, et Kadriorgu asuks aus ja õiglane inimene, kelle sooviks oleks kasvatada kogukondlikkust ning kes hindaks ja tahaks kaitsta valimisliitude kui kohaliku demokraatia kõige vahetuma avaldumisvormi eluõigust.
Seepärast kutsume meie, allakirjutanud, valimisliitudest valitud valijamehi kui kõiki teisi isikuid, kelle jaoks on oluline erakonnavaba võimalus kohalikus elus kaasa rääkida, toetama presidendivalimistel Allar Jõksi kandidatuuri.
Allar Jõks on aastaid seisnud valimisliitude eluõiguse eest. Aastatel 2002 ja 2005 vaidlustas just tema õiguskantslerina riigikohtus valimisliitude osalemise keelustanud seadused. Ta on aastaid võidelnud ülepolitiseerimise vastu ning ausama ja avatuma poliitilise kultuuri eest. Allar Jõks on välja öelnud, et presidendina oleks ta jätnud välja kuulutamata kahe tooli seaduse, ning on tähelepanu juhtinud valimisliitude rahastamise probleemidele.
Oma kodupaiga ja kogukonna arengut esiplaanile seadvate valimisliitude, kogukondade ja kõigi teiste inimeste jaoks on oluline, et järgmiseks Eesti Vabariigi presidendiks saaks inimene, kes tasakaalustaks erakondlikku võimumonopoli ning mõistaks, et ainuke viis kohalikku elu korraldada ei pea olema läbi üleriigiliste erakondade. Oluline on, et valitav president oleks neid seisukohti ka varasemate tegudega kinnitanud. Allar Jõks on.