Prokuratuur ei toeta eluaegse vangi vabastamist

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
13. oktoober 2016 13:44
Harju maakohus arutas ka 2013. aasta mais eluaegse vangi Oleg Pjatnitski ennetähtaegset vabastamist. Pjatnitski osales istungil telesilla vahendusel Tallinna vanglast. | FOTO: Andres Haabu / Postimees

Prokuratuur ei toeta kaks meest mõrvanud ning muude raskete kuritegude eest eluks ajaks vangi mõistetud Oleg Pjatnitski (57) vanglast vabastamist, kohus teeb oma otsuse teatavaks hiljemalt 25. oktoobril.

Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas toimunud istungil avaldati Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ene Uljanova esitatud kirjaliku arvamuse, mille kohaselt ei toeta prokuratuur Pjatnitski tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri hinnangul ei ole Pjatnitski toime pandud kuritegude laadi ja raskust arvestades seni kantud karistus piisav. Kuigi Pjatnitski on parandanud oma käitumist ja suhtumist, on prokuratuuri hinnangul tema lubamine ühiskonda ikkagi küsitav. Samuti kahtleb prokuratuur, kas ta on võimeline vabaduses seaduskuulekalt käituma.

Kohus teeb oma otsuse teatavaks hiljemalt 25. oktoobril.

Mehe vabastamist kaaluti ka kolm aastat tagasi

Viimati tuli Pjatnitski vabastamise küsimus kohtus arutusele kolm aastat tagasi, 2013. aasta suvel, ent siis leidis kohus, et tema vabastamine pole põhjendatud.

Kohus märkis toona, et mehe ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Samuti leidis kohus, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on Pjatnitski puhul järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aastat jooksul 25-40 protsenti.

Toona ei toetanud Pjatnitski tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ka prokurör, kuna mehe kõik kuriteod on vägivaldsed, lisaks ka vägistamine, ning tema vägivaldsuse aste polnud muutunud.

Pjatnitskit on mitmel korral karistatud väga raskete kuritegude eest - kahe tapmise ja ühe üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest.

Ta istub varguse eest vangis alates 1983. aastast, vanglas toimepandud tapmiste eest sai ta 1992. aastal surmanuhtluse. 1993. aastal andis president Lennart Meri talle armu ja Pjatnitski surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega.

Seaduse kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.

Eesti vanglates kannab karistust 41 eluaegset vangi.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL