Sutrop: Ilves ei saanud Ärma turismitalu projekti alguses sündmusi ette näha (19)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margit Sutrop
Margit Sutrop Foto: Peeter Langovits / Postimees

Ametnikueetika nõukogu liikme, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi hinnangul tuleb presidendiametist lahkudes Ärmal turismitalu avamata jätnud Toomas Hendrik Ilvese tegevuse eetilisuse hindamisel arvestada sellega, et ta ei saanud projekti alguses sündmuste arengut ette näha.

«Esiteks on oluline arvesse võtta kahte asja, mida ta taotlust esitades ei saanud ette näha – et Toomas Hendrik Ilves saab presidendiks ja et ta lahutab Evelini Ilvesest, kelle projekt turismitalu rajamine algselt oli,» ütles Sutrop Postimehele.

Ta märkis, et turismitalu avamine vaid mingiks ajaks ei oleks samuti hea lahendus olnud. «Minu arvates oleks see olnud suurem pettus, kui ta seda valikut tehes oleks ette teadnud, et turismitalu on avatud vaid teatud perioodi. See oleks mõjunud vaid mulje jätmisena ja trahvist kõrvalehiilimisena,» märkis ta.

Sutropi sõnul on küsimus ka selles, mida teeb Toomas Hendrik Ilves järgmiseks – tema konkreetseid pikemaajalisi plaane pole veel avalikkusele räägitud, aga kui ta näiteks peaks siirduma mõne välisriigi ülikooli kutsel loenguid pidama, siis ei sobiks see ilmselt kokku turismitalu avamisega.

«Eetilisuse küsimus tõstatub kolmandaks ka toetuse eraldamise puhul oluliseks peetud eesmärgi täitmises – kuigi on tõsi, et laiemale avalikkusele talu turismitaluna avatud ei saanud, ei saa vastu vaielda, et tänu Ilvese presidendiks saamisele külastas talu väga mõjukas seltskond. Minu arvates on väga tervitatav, et Ilvese presidendina võõrustas nii ametlikul kui mitteametlikul visiidil olevaid külalisi Tallinnale lisaks Viljandimaal Ärmal. Tegemist on sihtgrupiga, kelleni Ärma turismitalu ilmselt poleks jõudnud kui Ilves poleks presidendiks saanud. Üle tuhande mõjuka inimese külastus teenib minu arvates turismiedendamise ning Eesti tutvustamise eesmärki ning on oluline, et nad said näha ka talukultuuri ning Eesti maapiirkonna külalislahkust ning meie elustiili rekkaami kontekstis,» rääkis Sutrop.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) esitas OÜle Ermamaa tagasinõude summas 19 039 eurot, pärast Ermamaa osaniku Toomas Hendrik Ilvese kirjalikku avaldust mitte jätkata toetuse eest rajatud Ärma talu sihipärast kasutamist. OÜ Ermamaa sai 2006. aastal EASi vahendusel Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 392 eurot toetust, mis oli mõeldud Viljandimaal asuva Ärma turismitalu arendamiseks.

Toomas Hendrik Ilves esitas kirjaliku soovi mitte kasutada toetusega rajatud talu alates 1. jaanuarist 2017 sihtotstarbeliselt. Seetõttu esitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus OÜle Ermamaa tagasinõude lähtuvalt EASi juhatuse 30. märtsi 2012 otsusest, mille kohaselt küsib EAS toetuse osaliselt tagasi. Nimetatud otsuses arvestati ka asjaoluga, et OÜle Ermamaa kuuluv Ärma talu on võõrustanud presidendi ametisoleku aja jooksul arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi.

OÜ Ermamaa renoveeris Euroopa Liidu toetuse abil Ärma tallu hoone, milles asuvas külalistemaja, raamatukogu ja konverentsikeskus. Keskust on sihtotstarbeliselt kasutatud 13. märtsist 2006 kuni augustini 2007 ehk 17 kuud.  Toetuse tingimuste kohaselt pidi OÜ Ermamaa pidama Ärmal turismitalu vähemalt viis aastat ehk veel 43 kuud.

Toomas Hendrik Ilves oleks toetuse tagasimaksmisest pääsenud, kui Ärma talus peetaks turismitalu 1. jaanuarist 2017 kuni 31. juulini 2020.

OÜ Ermamaa asutas presidendi abikaasa Evelin Ilves 11 aastat tagasi. 2015. aastal, kui toonane presidendipaar teatas, et lahutavad abielu, andis presidendi kantselei teada, et Ärma talu jääb Toomas Hendrik Ilvese ainuomandisse.

Kommentaarid (19)
Copy
Tagasi üles