Maris Lauri EKI ja TÜ võimalikust ühinemisest: ma palun, et seda asja võetaks väga rahulikult (1)

Nele-Mai Olup
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013 esitlemine Eesti Keele Instituudis. Uudisteose tordivariandi lõikas lahti raamatu toimetaja ja koostaja Maire Raadik.
Õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013 esitlemine Eesti Keele Instituudis. Uudisteose tordivariandi lõikas lahti raamatu toimetaja ja koostaja Maire Raadik. Foto: Peeter Langovits

Haridusminister Maris Lauri sõnul on Eesti Keele Instituudi (EKI) võimalik ühinemine Tartu Ülikooliga lihtsalt üks ettepanek, mida ta põhjalikult kaalub, kuid soovitab asja praegu võtta rahulikult ja kiirustamata.

Haridusminister Maris Lauri kohtus täna Eesti Keele Instituudi (EKI) esindajatega, kus arutati ka EKI võimalikku ühinemist Tartu Ülikooliga. Kohtumisel osalesid haridusminister Maris Lauri ja HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Keeleinstituudist olid kohal EKI direktor Tõnu Tender ja osakondade juhatajad.

Maris Lauri sõnul läks kohtumine kenasti ja selle käigus tutvus ta EKI tööde ja tegemistega, näiteks tutvustasid EKI töötajad talle, mida teeb instituut keelehoolde osas ja kuidas käib töö sõnastike ja keelenõuandega. Lauri ütles, et EKI ja Tartu Ülikooli ühinemisplaani puudutati põgusalt. «Lihtsalt selgituseks, kuidas sellega on,» kommenteeris Lauri. «Tegemist on lihtsalt ühe ettepanekuga, mida ma kaalun.» 

EKI direktor Tõnu Tender rääkis, et ligi tund aega kestnud kohtumisel tutvustati kõige olulisemaid EKI valdkondi, mis tema sõnul on sisult avalikud teenused.

«See oli meie oluline rõhuasetus, et riigi ülesanne on tagada avalikud teenused,» jätkas Tender. «Kui põhiseaduse preambul ütleb, et tuleb tagada eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, siis Eesti riigi tegevused aitavad sellele kaasa.»

EKI jääb oma seisukoha juurde

Tender tõi välja Eesti keelenõukogu seiskoha, et Eesti keele kestlikkuse seisukohalt oleks hea, kui EKI jätkaks iseseisvana. «EKI on endiselt seisukohal, et iseseisvana on tegevused kestlikumad, tulemuslikumad, läbipaistvamad kui kellegi koosseisus, minister peab aga kaaluma, mis on eesmärkide tagamiseks ökonoomsem ja tulemuslikum.» 

Tender kirjutas oktoobri alguses arvamusloo, selgitas EKI seisukohti ja vastuargumente võimaliku liitmise osas.

Ta lisas, et Lauri on väga tugev olnud majandusanalüütikuna, kuid haridus- ja keelevaldkond on talle uus ja ta peab end sellega kurssi viima. «Maris Lauri ütles niimoodi, et seitse korda mõõda, üks kord lõika – ta tutvub põhjalikult olukorraga ja siis langetab otsuse.»

Lauri ütles, et ei kommenteeri EKI ja Tartu Ülikooli võimaliku ühinemisega seonduvaid teemasid enne, kui tal on koos kogu vajalik informatsioon, ta on sellega rahulikult tutvunud ja seda hinnanud. «Ma räägin inimestega, kes selle teemaga kokku puuduvad, et mis on põhjused ühendamiseks, millised on kaalutlused ja millised on vastuargumendid,» sõnas Lauri. «Siin ei ole sellist asja, et pluss ja miinus, loen üle ja võtan kätte – see vajab mõtlemist, kaalutlemist ja arutelusid.» 

Lauri ei soovinud kommenteerida, millal ja kellega ta sel teemal veel aru peab. «Ma veel kord tahan rõhutada seda, et see on üks ettepanek, mida ma kavatsen väga täpselt ja väga põhjalikult vaadata, analüüsida, arutada ja hinnata inimestega, kellega ma pean vajalikuks,» ütles Lauri.

Lauri: otsus tuleb siis, kui on paras aeg

Ta lisas, et ei soovi otsust teha avalikkuse ees. «Tegemist on sellise protsessiga, millel on väga palju vastuolulisi aspekte ja ma tahan seda teha rahulikult, tekitamata mingisuguseid valearusaamu ja mõttetut avalikkuse kaja, et ei tekiks kuskil mingit vääriti mõistmist,» põhjendas Lauri. 

«Ma palun, et seda asja võetaks väga rahulikult, siin ei ole toimunud mingit kiirustades või ülepeakaela toimuvat protsessi, kõik asjad käivad rahulikult ja ilma kiirustamata.» 

Tähtaega, millal otsuse EKI ja Tartu Ülikooli ühinemise osas tegema peaks, Lauri sõnul ette antud ei ole. «Otsus tuleb siis, kui on paras aeg.»

Novembri alguses vastab Maris Lauri sel teemal riigikogus Krista Aru, Artur Talviku, Monika Haukanõmme, Andres Ammase, Külliki Kübarsepa, Andres Herkeli ja Jüri Adamsi arupärimisele.

Mullu augustis kirjutas Postimees, et Eesti Keele Instituudi (EKI) töötajad on mures, et nende instituuti – eesti keele hoidmise ja arendamise riiklikku kantsi – tahab alla neelata Tartu Ülikool (TÜ) ning seda haridus- ja teadusministeeriumi soosimisel. Tänavu septembris teatas Teadus- ja Arendusnõukogu, et toetab teadus- ja kõrgharidusasutuste ühendamist. Lõplikud liitumisotsused tehakse pärast läbirääkimisi ja arutelusid valitsuse tasemel. 

Eesti Keele Instituut (www.eki.ee) sai Eesti Teaduste Akadeemia asutusena alguse 1947. aastal, kui akadeemia koosseisus loodi Keele ja Kirjanduse Instituut. 1993. aastal reorganiseeriti Keele ja Kirjanduse Instituudi kaks kirjandussektorit koos Friedebert Tuglase Majamuuseumiga Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks; keele- ja rahvaluulesektoritest moodustati Eesti Keele Instituut.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles