Värske uuringu kohaselt ei mõtle me kuigi palju võimalikele hädaolukordadele, kuid see-eest oleme küllalt kindlad, et teame, kuidas neis olukordades käituda.
Eesti elanike valmisolek hädaolukorraks: napid teadmised, kuid vägev enesekindlus (2)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
25. oktoober 2016, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti tellitud uuring näitas, et Eesti elanike kriisiteadlikkus ning selleks ettevalmistus on madal. Ehkki umbes viiendik elanikest on viimase kolme aasta jooksul mõne hädaolukorraga, enamasti ilmastikunähtusega ise lähedalt kokku puutunud, ei peeta selliste olukordade tekkimist üldse tõenäoliseks. Seega ei mõelda ka kuigi palju, mida teha, kui hädaolukorda satutakse.
Samamoodi ei leia suurem osa inimesi, et nad ise üldse saaksid sellisteks olukordadeks valmistuda. Koguni 59 protsenti ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalike hädaolukordade kahjusid.
Need, kes on midagi selleks teinud, on hinnanud üldjuhul, kui kaua nad saaksid elektri, vee või toiduta hakkama. Väga vähe on neid, kes on osalenud mõnel õppusel või varusid soetanud.
Seda kummalisem on uuringu järeldus, et kõigest hoolimata usuvad Eesti inimesed, et nad teavad, kuidas hädaolukordade eel või ajal käituda ning on kindlad, et neil on ka oskused mõnes hädaolukorras toimetulekuks.
Oodatult tunnevad mehed end hädaolukordadega kokkupuutumise asjus palju enesekindlamalt – nad hindavad oma teadmisi hädaolukordade eel või ajal käitumises oluliselt paremaks ning usuvad oma toimetulekuoskustesse oluliselt enam. Naised seevastu on mõelnud erinevatele hädaolukordadele rohkem.
Ka selgus, et noored usuvad rohkem, et saaksid hädaolukorras hakkama. Venekeelsed elanikud, eelkõige Virumaal on aga teistest paremini teadlikud kõigest evakueerumisega seonduvast – mida kaasa võtta, millise ohu korral peaks kodust lahkuma, kus on lähim evakuatsioonipunkt.
Uuringus käsitleti hädaolukordadena näiteks ulatuslikke metsa- ja maastikutulekahjusid, suuri liiklusõnnetusi, elutähtsa teenuse vähemalt 48-tunnist katkestust, kiirgusõnnetusi ja võimsaid ilmastikunähtusid, nagu näiteks üleujutus või suur torm.
Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti täisealise elanikkonna kriisikäitumise alased teadmised ja leibkondade ettevalmistus ohuolukordadeks. Kokku küsitleti 1191 Eesti elanikku.
Uuringu tulemusi kasutatakse teavitustöö väljatöötamisel. Elanike teadmisi, ettevalmistust ja hoiakuid kriisiolukordade osas kaardistati sel moel esmakordselt.