T-pileti idee autor Andres Osula ütles, et T-pilet on eelkõige bussiliiklusele ja bussiliiklejatele mõeldud infosüsteem, mis on tänaseks nime all Tsolutions laienenud üle Euroopa. Infosüsteem seob omavahel kokku reisijad, vedajad, piletimüügipunktid, võimaldades teha piletimüüki reaalajas.
Osula sõnul on viimase kümne aastaga välja töötatud nii kvaliteetne teenus, et mujal maailmas küsitakse pidevalt selle järele. «Täna on sama süsteem kasutusel Bulgaarias, Lätis, Leedus, Poolas, Hongkongis ja Venemaal. Lepingud on juba sõlmitud ning järgmisel aastal võetakse T-pilet kasutusele Prantsusmaal, Hollandis, Belgias. Lisaks on kuu aja pärast allkirjastatud Norrat ja Rootsit katvad lepingud,» selgitas Osula. «Norras kestis ettevalmistusperiood väga pikalt, nende pilootprojekt lõppes oktoobris, nüüd loodame allkirjastada ka lepingu. Me ei kujutanud varem ette, kui pikad on lepingu läbirääkimised, need võivad aega võtta kuni aasta või kaks.»
T-grupp AS kasvas välja Eesti suurimast bussifirmast Mootor Grupist, kui tekkis vajadus erinevatele grupi ettevõtetele arendada IT-süsteeme. «Ühel hetkel avastasime, et oleme selles valdkonnas nii tugevad, et suudame konkureerida IT-turul. IT-maailmas nimetatakse seda spin-off-ettevõtteks. Bussijaamaga seob meid sisuliselt ainult nimi, viimase kahe aasta jooksul oleme praktiliselt nullist üles ehitanud Eesti mõistes tugeva IT-ettevõtte,» rääkis Osula, kes on ettevõtte juhatuse esimees.
Müügitööd tehakse tehakse partnervõrgustiku abil, mis ulatub üle Euroopa. Näiteks Hispaanias on neil müügiesindaja, kes teavitab kohe, kui mõni bussifirma tunneb huvi müügisüsteemi uuendamise vastu. Koostöölepingute kaudu müüb T-grupp enamasti oma toodet ja teenuseid otse kliendile.
«Suuresti on ettevõtte muutused saanud alguse just minu huvist IT-maailma vastu,» nõustus Osula. «Umbes kümme aastat tagasi töötasin autorendi firmas Avis ja kohtusin liisinguhaldusportfelli tarkvara arendades Marek Tuulega, kellega tekkis hea koostöö ja usaldus. Naastes 2010. aastal Mootor Gruppi, et uuendada kogu grupi IT-süsteeme, oli mul täiesti selge, et Marek on kõige parem partner selles väljakutses. Nüüd kümme aastat hiljem saan öelda, et see oli kõige õigem otsus.»
Eelmise aasta suvel võeti tööle tegevjuht Andres Birnbaum, kellega firma on jõudsalt kasvanud. Ettevõttel oli vaja kiiremaks kasvamiseks kaasata pikaajalise kogemuse ja teadmistega
IT-valdkonna juht. «Oleme kasvanud väga kiiresti: kui aastal 2015 oli tööl ainult seitse inimest, siis 2016. aasta lõpuks on meil 40 töötajat. Ma ei uskunud, et nii pingelises tööturu olukorras on võimalik sellist meeskonda nii kiiresti üles ehitada. Hea on tõdeda, et liitunud on õiged inimesed, sest meie arendustöö on piisavalt suur väljakutse IT-meeskonnale,» rääkis Osula, kes on nõus, et kiire kasv ja spin-off bussifirmast võib tekitada ettevõttes identiteedikriisi. «Värbamisel eelistame kiiresti kohaneva mõtteviisiga inimesi. Katsetada, proovida, muuta, ja mis kõige olulisem: seda kõike väga kiiresti teha – selline mõtteviis on taganud meile äris ellujäämise.»
Osula rõhutas, et nende ettevõtte ees on kordades keerukam ülesanne kui tavaline tarkvaraarendus. «Arvestades, et loome ärikriitilist suure kasutajahulgaga teenust, mis töötab online’is, on riskid väga suured. Kui start-up-firma tavaliselt kasvab, siis talle on vigadest õppimine lubatud, meil sellist vabadust ei ole. Kui meil on reedel mõned tunnid süsteem maas, siis on tekkinud kahju suurus kümnetes tuhandetes eurodes. Tavaliselt niisuguseid keerukaid süsteeme start-up-firmades ei tehta. Vigade leidmise kiirus on äärmiselt kriitiline ja nii organisatsioon kui inimesed peavad vastama sellele nõudmisele. Tõelises IT-äris õpitakse kogu aeg ja iga päev. Olen ise väga palju vaeva näinud, et seda äri endale mutriteni selgeks teha,» ütles ta.
Eeskuju on võetud lennundusest, kus 20 aastaga on suudetud tegevus viia teistsugusele ärimudelile ja loodud oma toimiv ökosüsteem. «Soovime, et bussinduses toimuks samamoodi digirevolutsioon. Täna kujuneb bussipileti hind väga dünaamiliselt. Maailm pole enam ammu niisugune, et kassiir bussijaamas piletit müües suudaks öelda pileti hinda peast. Nii nagu lennunduses, arvestame meiegi pileti nõudlust teatud ajas, teatud hetkel. Avaliku teenuse pakkumises on tulevikus normaalne faktor, et metroopilet maksab tipptunnil kaks korda rohkem kui tavaajal. Taoline dünaamiline ja nõudlusest lähtuv hinnastamine muutub tänu digitaliseerumisele valdavaks trendiks,» usub Osula.
Kui varem polnud ettevõttel digitaalselt võimalik otse reisijale hinnapoliitikat vahendada, siis täna, ostes veebi või mobiili kaudu pileti, on kohe näha pileti hetkehind. Maailm muutub lähedasemaks tegeliku elu harjumustele. Kui varem oli taolist dünaamilist süsteemi paberi ja pliiatsiga raske hallata, siis tänu IT-süsteemide arengule on võimalik sellist süsteemi rakendada. «Taolised süsteemid hakkavad tulevikus mõjutama inimeste tarbimisharjumusi. Kui varem kehtis üks ja sama hind, olenemata kas bussi väljumine oli reede õhtul kell viis või esmaspäeval kell kümme, siis polnud inimesel vajadust oma käitumisharjumusi muuta. Nüüd on tarbijal vaja mõelda, kas mul on vaja kindlasti reede õhtul kell viis bussiga sõita,» selgitas Osula. «Nii näiteks pakkusid süsteemi kasutanud bussifirmad eakatele sooduspiletit neljapäeviti. Seda võimalust kasutasid pensionärid meelsasti, sest enamik neist saab oma aega vabamalt planeerida. Inimesed, kellel varem polnud võimalust nädalavahetusel sõita, sest bussid olid täis, saavad seda teha nüüd, kui on valmis rohkem maksma. Kui enne kehtis süsteem: kes ees, see mees, siis praegu on kaalutletud vajadus, mis dikteerib valikuid.»
Ettevõtte jaoks on teiseks suureks muutuseks, et ka bussijuhid müüvad pileteid online ehk reaalajas, kasutades T-grupi antud pardamüügi seadmeid. Varem Muhu saarelt Tallinna bussiga sõita sooviv inimene ei teadnud kunagi, kas bussis on vabu kohti või tuleb bussipeatuses teist bussi oodata. «See on kummaline, aga Euroopas on selline reaalajas toimiv müügisüsteem üsna haruldane,» sõnas Osula.
T-grupp AS kui iseseisev ettevõte loodi viis aastat tagasi. Ettevõte müüb bussipileteid ehk T-pileteid kõigis suuremates Eesti bussijaamades ja internetis. Lisaks hallatakse Tallinna bussijaama, mis tegeleb aastas ligi nelja miljoni reisija teenindamisega ning opereeritakse Tartu ja Rakvere bussijaamadega. T grupp on juhtiv IT-lahenduste pakkuja ühistranspordi valdkonnas, kaubamärgi Tsolutions all arendatakse tooteid ja teenuseid, mis on kasutuses enam kui 40 ettevõtte poolt rohkem kui kümnes riigis.
Projekti nimi: T-grupp piletisüsteem
Projekti täpne nimetus: Development of public transportation services sales, purchase and resource management software
Projekti teostamise aeg: 2013–2015 Kogueelarve: 420 764,45 €
Toetuse summa ja osakaal: 315 573,34 ja 75% Fond: Norra programm «Keskkonnasõbralik tööstusuuendus»